Kiirabiauto
Kiirabiauto on auto, mida kasutatakse kiirabi personali ja varustuse ning patsientide transpordiks.
Kiirabiautode valmistamine
Kiirabiautod valmistatakse tänapäeval peaaegu alati saritootmises oleva sõiduki baasil. Sellise lähenemise peamine põhjus on finantsvahendite kokkuhoid. Saritootmises olevalt sõidukilt eemaldatakse vastavalt konkreetsele projektile kõik mittevajalik ja asendatakse see otstarbekohase varustusega. Baasauto keretüübiks valitakse sageli kaubik, kuid kiirabiautosid ehitatakse kõikide autotüüpide baasil. Kiirabiauto peab vastama kõigile autoehituse ja liiklusohutuse standarditele.
Eestis kasutatavad kiirabiautode tüübid
Euroopa kiirabiautode standard
Ülemaailmset kiirabiautode liigitussüsteemi pole olemas. Euroopa Liidus määrab kiirabiautode klassifikatsiooni standard EN 1789. Kuivõrd standard ei välista teiste kiirabiautotüüpide kasutamist, siis esineb Euroopa Liidu sees arvukalt riigipõhiseid erinevusi. Siiski loob antud standard selgema raami, mis on vajalik mh ka Euroopa Liidu siseseks kaubanduseks.
| Auto liigitus EN 1789 järgi | Patsiendi transpordivõime | Üldiseloomustus |
|---|---|---|
| A1 | 1 | Tüüpiliselt lamavas asendis transpordivõimet pakkuv auto, milles eraldi meditsiinilist jälgimist ei ole. |
| A2 | 2 või rohkem | Lamavas või istuvas asendist transpordivõimet pakkuv auto. Meditsiinilist jälgimist ei ole. |
| B | 1 | Esmaabisõiduk, mis on varustatud kõige põhilisema varustusega. |
| C | 1 | Maksimaalse ratsionaalse varustusega kiirabisõiduk. |
Eesti kiirabisõidukite jaotus
| Auto liik | Varustuse transpordivõime | Patsiendi transpordivõime | Meeskonna suurus, kes autot kasutab | Registreerimine Transpordiametis | Peamine kasutusotstarve | Sobivus Euroopa standardiga |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiirabiauto | Nõuetekohane täisvarustus | Tavaliselt 1 patsient | 3 | Alarmsõiduk | Igapäevase kiirabi andmine. | Enamasti C- taseme auto. Harva, peamiselt ürituste julgestamisel, tase B. |
| Transpordiauto | Tavaliselt vaid kiirabiraam ning kohad ratastoolidele ja/või istujatele | 1–5 haiget | 1 | Alarmsõiduk või tavasõiduk | Ainult patsiendi transport ilma ravivõtteid rakendamata. | A1 või A2 |
| Arstisõiduk | Töökorra järgi vaid arsti kasutuses olev varustus | 0 | 1–2 | Alarmõiduk | Õendusbrigaade toetava arsti transport. | Ei sobitu Euroopa standardiga |
| Juhtimisauto | Juhiülesannete varustus | 0 | 1 | Alarmsõiduk | Välijuhi transport | Ei sobitu Euroopa standardiga. |
Kiirabisõidukite margid
Pikemalt artiklis Mercedes-Benz Sprinter
Kiirabisõidukite ja reanimobiilidena kasutatavaid Mercedes-Benz Sprintereid komplekteeritakse baasautodest (mitmes riigis kohapeal) kasutamiseks. Eestis on praegu levinuim kiirabisõidukite mudel Mercedes-Benz Sprinter 319 CDI.[1][2][3][4]
.jpg)
.jpg)
Viited
- ↑ Põhja-Eesti Regionaalhaigla võtab kasutusse kolm uut kiirabiautot, 20.02.2012 vaadatud 31.08.2013
- ↑ "Eestis toodetud kiirabi pälvis Saksamaa erialamessil positiivset tähelepanu" vaadatud 31.08.2013
- ↑ Tiit Reinart, Silwi Autoehitus ehitab kiirabiautosid[alaline kõdulink], 06.04.2004 vaadatud 31.08.2013
- ↑ Silwi Autoehitus ehitab kiirabiautosid, 23. mai 2014, Autonet.ee, veebiversioon (vaadatud 18.11.2014.a.)