Hambavalu
Hambavalu on valu ühes või mitmes hambas või hamba tugistruktuurides.
Hambavalu lähtub dentiini-pulbi kompleksist või periradikulaarsetest ehk hambajuurt ümbritsevatest kudedest.[1] (vaata parodont)
Hambavalu võib olla lokaliseeritud või laialivalguv, nõrk või tugev, iseeneslik või esilekutsutud (vastus ärritusele). Hambavalu võib olla iseloomult terav või tuim, pidev või tuikav. Valu võib kiirguda hammastest ka teistesse pea- ja kaelapiirkondadesse. Esihammastest võib sageli valu kiirguda kõrval- või vastaskaare hammastesse. Tagumiste hammaste valu võib kiirguda vastashammastesse või kõrvapiirkonda, harva esihammastesse.[1]
Hambavalu kõige sagedasemaks põhjuseks on hambasäsi põletik ehk pulpiit. Enamasti tekib pulpiit kaariese tagajärjel. Hambaaugul lastakse minna nii sügavaks, et see ulatub hambasäsi ehk pulbini, mikroobid tungivad pulbiruumi ja tekib pulbi põletik ehk pulpiit.[2]
Hambajuurt ümbritsevatest kudedest pärit valu on lihtsam lokaliseerida. Periodontaalligamendis on rohkelt mehaanilisi valuretseptoreid ning kõige rohkem on neid hamba juuretipu piirkonnas. Valu ja ebamugavuse tase võib erineda olenevalt stiimuli tugevusest. Periradikulaarne valu on tavaliselt tuim, pidev või tuikav.[1]
Tugeva ja spontaanse hambavalu, temperatuuritundlikkuse, hambajuure kroonilise põletiku või trauma korral võib osutuda vajalikuks juureravi.[3]
Vaata ka
Viited
- 1 2 3 Berman, Louis H.; Hargreaves, Kenneth M. (2021). Cohen´s Pathways of the Pulp (inglise) (kaheteistkümnes trükk). Kanada: Elsevier. ISBN 978-0-323-67303-7.
- ↑ Apam. "Miks hammas valutab? Mis on pulpiit?". Kliiniku koduleht. Vaadatud 19.05.2018.
- ↑ Medihub. "Hambaravi". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.05.2018. Vaadatud 19.05.2018.