Gaiķi vald
| Gaiķi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Gaiķu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 105,8 km² | |
Elanikke: 604 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,7 in/km² | |
| Keskus: Satiķi | |
 |
Gaiķi vald (läti keeles Gaiķu pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Remte, Ciecere, Šķēde, Lutriņi, Salduse ja Jaunlutriņi vallaga ning Tukumsi piirkonna Vāne ja Zante vallaga.
Valla pindala on 109 km². 2011. aasta seisuga elas seal 679 inimest. Aastal 2026 oli elanikke 604. Valla keskuseks on Satiķi küla.[2]
Ajalugu
Valla aladel asusid Gaiķi mõisa (Gut Gaiken), Sūbri mõisa (Gut Subern), Vecsatiķi mõisa (Gut Alt-Saticken) ja Lielsatiķi mõisa (Gut Groß-Satticken) maad. Nende baasil moodustati Gaiķi, Vecsatiķi ja Lielsatiķi mõisavallad. Hiljem kujunes neist kaks valda, mille ühendamisel moodustus Gaiķi-Satiķi vald. Aastal 1935 oli Gaiķi valla pindala 104 km² ja seal oli 1958 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Gaiķi ja Satiķi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Satiķi külanõukoguga likvideeritav Gaiķi külanõukogu. Aastal 1961 nimetati see ümber Gaiķi külanõukoguks.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2007–2021 kuulus vald Brocēni piirkonda.
Kaitstavad objektid
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Gaiķi luteri kirik, sealhulgas tallid, kantsel, altar ning orelirõdu maalingud. Regionaalse kaitse all on Gaiķi linnamägi ja Lielsatiķi mõisa kabel.[5]
Looduskaitse all on Vecsatiķi mõisa allee, Vīganti tamm, Āmariņi remmelgas, Brīči mänd, hiidkask Mārutka, Lielsatiķi Moltke pärn, Zaļkalni ehk Imula mänd , Sīļi kadakas, Vecsatiķi mõisa allee, Zeltiņi tamm, Lielauši hõberemmelgas, Dzejnieki tamm, Avenāji tamm, Välgutamm, Võsatamm, Piiritamm, Vaaditamm, Lehetamm, Stipri Pügatud tamm, Pügatud ja põletatud tamm, Kaksikutammed, Suur Vend, Īsā Kännutamm, Kuppeltamm, Lehmatamm, Egīlsi tamm, Metumi tamm, Ozolnieki tamm, Paksuks muutunud tamm, Haljas tamm, Süüdatud tamm, Rezgaļi tamm, Koopatamm, Cyprianuse tamm, Ohvritamm, Branci metsa mänd, Spundiņi tamm, Piecīšu Vadonis ja Cepļi saar, lisaks veel kolm nimetut põlispuud.[6]
Vallas on neli küla. Valla keskuses Satiķis (vidējciems) oli 2021. aastal 298 elanikku. Teine sama staatusega küla on Gaiķi 53 elanikuga aastal 2021. Üks küla on staatusega skrajciems: Muižciems 17 elanikuga aastal 2015. Muud külad on staatusega mazciems: Lielsatiķi 5 elanikuga aastal 2021 ja Vecgaiķi 43 elanikuga aastal 2021. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
Asustus
2011. aastal elas vallas 605 lätlast, 20 venelast, 14 valgevenelast, 6 ukrainlast, 2 poolakat ja 26 leedulast.[8]
Vallas on järgmised külad.
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Gaiķi | ciems | 36 (2026) |
| Lielsatiķi | ciems | 5 (2026) |
| Muižciems | mazciems | 17 (2015) |
| Satiķi | ciems | 278 (2026) |
| Vecgaiķi | ciems | 35 (2026) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Brocēnu novads, vaadatud 6.06 2021
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimega9vNvXon ilma tekstita. - ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.