Erich Johann von Vietinghoff (13. juuni 1699 Vecmuiža mõis, Liepupe kihelkond^[1] – 11. jaanuar 1761) oli Liivimaa mõisnik ning Venemaa keisririigi kõrge ametnik.

Vietinghoffide suguvõsast põlvnev Erich Johann von Vietinghoff sündis Rootsi sõjaväelase Fabian Reinhold von Vietinghoffi (suri 1710) ja Ursula von Poorteni pojana. Tema emapoolne vanaisa oli Tallinna asehaldur Matthias von Poorten (1642–1718).^[2]

Aastatel 1725^[1]–1735 oli ta Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegiumi assessor. 28. jaanuaril 1735, määras keisrinna Anna Ivanovna oma sünnipäeva puhul vabahärra Carl Ludwig von Mengdeni (1706–1760)^[3] Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskolleegiumi asepresidendiks^[4] ning Erich Johann von Vietinghoffi sama kolleegiumi assessoriks.^[5] Selles ametis töötas ta 1740. aastani. 1740^[6][7][8]–1746 oli Saaremaa rüütelkonna maapealik.

Vietinghoffi ametist lahkumise taga oli tema seotus hernhuutlusega. 1738. aastal määrati Saaremaa superintendendiks ja Kuressaare Laurentiuse koguduse pastoriks pietistlik vaimulik Eberhard Gutsleff, kes toetas aktiivselt vennastekoguduse liikumist. Kui Vene keskvõim ei pidanud hernhuutlust algul oluliseks ohuks, siis Jelizaveta I keelas 1743. aastal liikumise tegevuse: keelati kogunemised, suleti palvemajad ning konfiskeeriti lauluraamatud ja katekismused. Gutsleffi eestvedamisel jätkusid koosolekud siiski Saaremaal, mis tõi kaasa kohalike aadlike ja teiste vaimulike kaebused tema tegevuse vastu. 1747. aasta jaanuaris andis Liivimaa kindralkuberner Peter von Lacy korralduse Gutsleffi vahistamiseks. Ta arreteeriti, viidi Tallinna ja sealt edasi Peterburi, kus teda üle kuulati. Ülekuulamisel nimetas Gutsleff oma toetajate ja „sõprade” seas ka Saaremaa maapealiku Erich Johann von Vietinghoffi. Viimane oli nähtavasti arreteerimise hirmus aga koos perega juba umbes kuu aega enne Gutsleffi kinnivõtmist Königsbergi lahkunud.^[9]

Talle kuulusid Vecmuiža (Sussikas), Mētaga (Metack; kuni 1733^[1]), Ķēči (Fossenberg), Adavere (Addafer) ja Imavere mõis (Immafer; alates 1759^[1]) Liivimaa kubermangus ning Jõepere (Jömper) ja Vasivere mõis (Wassifer) Eestimaa kubermangus.^[2]

Ta maeti juunis 1761 Põltsamaa kirikusse.^[10]

2. augustil 1730 abiellus ta Peterburis Vassili saare luterlikus koguduses (hilisemas Püha Katariina kirikus)^[11] Venemaa riigitegelase ning Põltsamaa mõisniku Heinrich von Ficki (1678–1750) tütre Beata Reginaga, kellega sai 8 last.^[2]

• Helena von Vietinghoff (31. detsember 1730 – 23. september 1815), abiellus Kambja ja Maidla mõisniku Georg Wilhelm von Stackelbergiga (1735–1782).
• Barbara Eleonore von Vietinghoff (30. jaanuar 1732 Peterburi – 6. november 1797), ei abiellunud
• Ernst Johann von Vietinghoff (sünd. 24. veebruar 1733 Peterburi)
• Heinrich Johann Friedrich von Vietinghoff (sünd. 15. august 1734 Peterburi)
• Hermann Karl von Vietinghoff (1737 Peterburi –1812 Taevere mõis), Adavere mõisnik
• Gustav Karl von Vietinghoff (1738–1773), Imavere ja Võrevere mõisnik.
• Heinrich Reinhold von Vietinghoff (1740–1804), Jõepere mõisnik
• Beata Regina von Vietinghoff (8. mai 1742 – 8. september 1812), ei abiellunud

• Vietinghoff

• Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust