Eric Radford sündis Winnipegis Manitoba provintsis ja ta lapsepõlv möödus Balmertownis Ontario provintsis.^[2][3] Teismelisena kolis ta sportlaskarjääri tõttu sageli: 14-aastaselt asus ta elama Kenorasse, 15-aastaselt kolis ta tagasi Winnipegi ja seejärel Montréali, 16-aastaselt Torontosse.^[4]

Vaatamata kolimistele ja intensiivsetele treeningutele õnnestus tal lõpetada keskkool ning õppida kaks kursust Yorki Ülikoolis muusika erialal. Tal on Kuningliku Konservatooriumi 9. taseme riigieksami tunnistus.^[2]

Radford hakkas uisutama kaheksa-aastaselt. Ta on ise öelnud, et innustus iluuisutamisest, kui nägi 1992. aasta taliolümpiamängudel uisutamas Nancy Kerrigani.^[2] Kodulinna Balmertowni iluuisutamisklubis oli ta ainus poiss ja koolis kiusati teda spordiala valiku tõttu palju, eriti tegid seda hokimängijad.^[3]

Juunioride arvestuses võistles ta nii meeste üksiksõidus kui ka paarissõidus, kuid hiljem sai tema pikk kasv sobivamaks just paarissõidu jaoks.^[2] Tema esimesed suured rahvusvahelised võistlused olid paarissõidus koos Sarah Burke'iga ISU juunioride Grand Prix' võistlustel 2003. aastal Tšehhis ja 2004. aastal Ungaris.^[5] 2005. aastal jäi ta Kanada iluuisutamise meistrivõistluste meeste üksiksõidu kvalifikatsioonivooru eel koos oma toonase treeneri Paul Wirtziga lifti kinni, kuid neil õnnestus sealt välja murda ja Radford sai siiski võistlusel osaleda.^[6]

2005. aastal sai tema partneriks paarissõidus Rachel Kirkland. Põhiliselt treenisid nad Torontos Brian Orseri juures, osa aega aga Saksamaal Chemnitzis Ingo Steueri juures. 2007. aastal jäid nad Kanada iluuisutamise meistrivõistlustel viiendaks ja 2009. aastal seitsmendaks. Pärast seda otsustasid nad ka oma partnerluse lõpetada.^[7]

2009. aastal kolis Radford tagasi Montréali, kus ta oli elanud ka teismelisena.^[4] 2009.–2010. aasta hooajal oli tema partneriks Anne-Marie Giroux, kellega ta saavutas 2010. aasta Kanada iluuisutamise meistrivõistlustel kaheksanda koha.^[1]

Treeneri Richard Gauthier' soovitusel nõustus Radford proovima paarissõitu Meagan Duhameliga.^[2] Nad sobisid omavahel ja otsustasid koos võistelda.^[8] 2011. aasta Kanada iluuisutamise meistrivõistlustel võitsid nad hõbemedali ning said selle tulemusega õiguse esindada Kanadat nii nelja maailmajao meistrivõistlustel kui ka maailmameistrivõistlustel. Duhamel ja Radford saavutasid teise koha ka 2011. aasta nelja maailmajao meistrivõistlustel.^[9] 2011. aasta maailmameistrivõistlustel purustas Duhamel kolme pöördega viskest tulles küünarnukiga Radfordi nina. Kuna tegemist oli nende võistluskava esimese elemendiga, arvas Duhamel, et nad peaksid võistluse katkestama, kuid Radford oli vastu ja nad lõpetasid kava pausi tegemata.^[10]

2011.–2012. aasta hooajal võitsid nad pronksmedalid kahel Grand Prix' sarja üritusel: 2011. aasta Skate Canada võistlustel ja samal aastal toimunud Éric Bompardi karikavõistlustel. 2012. aastal tulid nad esmakordselt Kanada meistriks ja saavutasid 2012. aasta maailmameistrivõistlustel viienda koha.^[9][11]

Järgmisel, 2012.–2013. aasta hooajal võitsid nad hõbemedali 2012. aasta Skate Canada võistlustel ja Éric Bompardi karikavõistlustel. Seejärel tulid nad 2013. aastal taas Kanada meistriks ja võitsid ka 2013. aasta nelja maailmajao meistrivõistlused iluuisutamises. Kanadas Ontario provintsis Londonis peetud 2013. aasta maailmameistrivõistlustel tõusid Duhamel ja Radford poodiumile, et vastu võtta pronksmedal.^[9][11]

2013.–2014. aasta hooajal jõudsid nad Sotšis toimunud 2014. aasta taliolümpiamängudel paarissõidus seitsmendale kohale. Taas olid nad kuldmedali võitjad 2014. aasta Kanada meistrivõistlustel ning jõudsid Jaapanis toimunud 2014. aasta maailmameistrivõistlustel pronksmedalile, kus nad purustasid oma isikliku rekordi nii lühikavas kui ka vabakavas.^[9][12]

2014. aastal suvel harjutasid nad neljakordset salchow-hüpet.^[13] Sügisel 2014 said nad sellega edukalt hakkama Barrie's toimunud Skate Canada Autumn Classicu võistlusel ja tulid esikohale.^[14] 2014.–2015. aasta Grand Prix' hooajal valiti nad Kanada esindajateks nii 2014. aasta Skate Canada kui ka NHK karikavõistlustel^[15]; mõlemal neist saavutasid Duhamel ja Radford esikoha. Sealt liikusid nad edasi Grand Prix' finaali, kus said samuti kuldmedali. Ühtlasi parandasid nad sellel finaalvõistlusel nii oma vabakava kui ka koondpunktide rekordit. Samal hooajal võitsid nad 2015. aasta Kanada meistrivõistlused (neljandat korda) ja 2015. aasta nelja maailmajao meistrivõistlused.^[16] Märtsis 2015 toimunud maailmameistrivõistlustel Hiinas Shanghais tulid nad esimest korda maailmameistriks. Seega võitsid Duhamel ja Radford 2014–2015. aasta võistlushooajal kõik rahvusvahelised võistlused, millel nad üldse osalesid.^[17]

Lisaks aktiivsele sportlaskarjäärile töötab Eric Radford osakoormusega iluuisutamistreenerina. 2011. aastal oli tal nädalas kolm treeningut lastega vanuses 4–14 eluaastat.^[18]

Eric Radfordil on muusikaharidus. Ta mängib klaverit ja komponeerib muusikat.^[19] 2014. aastast kuulub ta Kanada heliloojate, laulusõnade autorite ja muusikaprodutsentide ühingusse.^[20]

Kutselise muusikuna on just Radford olnud see, kes otsib ja valib enda ja Duhameli võistluskavadele muusikat.^[18] 2013.–2014. aasta hooajal kasutasid nad lühikava muusikana Radfordi lugu "Tribute", mille ta kirjutas algselt klaveripalana oma kauaaegse treeneri Paul Wirtzi surma puhul 2006. aastal. Võistlusprogrammis kasutamiseks tehti sellest arranžeering, mille mängis sisse kutseline orkester.^[2][19][21]

2016.–2017. aasta võistlushooajal on Kanada iluuisutaja Patrick Chani vabakava üles ehitatud Eric Radfordi komponeeritud meloodiale "A Journey".