Antimins (vanakreeka keeles Ἀντιμήνσιον Antiménsion 'altarilaua asemel'; kirikuslaavi keeles антиминс) on õigeusu ja kreekakatoliku kirikus tähtsaim altaril kasutatav liturgiline tekstiil, millesse on õmmeldud pühaku säilmed ja millele asetatakse liturgia ajal armulauda pühitsedes armulauakarikas ja diskos. Eriolukordades, kus liturgiat ei saa pühitseda altarilaual, toimib antimins ka altarilaua asendusena.^[1]

Bütsantsi traditsioonis läheb antiminsi päritolu tagasi varakristliku traditsioonini, mille kohaselt püstitati altar märtri hauale, sellele viitavad antiminsi sisse õmmeldud pühaku säilmed. Antimins on liturgial kohustuslik, liturgiat tohib pühitseda ainult antiminsil.^[2]

Antiminsi pühitseb piiskopkonda juhtiv piiskop ja see kannab tema signatuuri.^[3]

Antimins on kujult ja funktsioonilt sarnane katoliku kiriku korporaaliga.

Antimins kujutab endast proportsioonidelt ruudule läheneva ristküliku kujulist linasest või siidkangast rätikut, mille peale asetatakse liturgial karikas ja diskos. Sageli on see siidiga vooderdatud ja maalingu või tikandiga, mis enamasti kujutab Kristuse haudapaneku ikooni. Säilmed on õmmeldud kas antiminsi nurkadesse või ülaserva keskele. Nurkades võivad olla nelja evangelisti nimed, ikoonid või sümbolid.

Tavaliselt on antimins altaril kokku voldituna kaunistamata linases või siidist rätikus - ilitonis (eilētón)^[4] ja selle peal omakorda lebab altarievangeelium.

Liturgia ajal volditakse antimins lahti keerubite laulu ajal.

Antimins pühitsetakse kiriku pühitsemise ajal koos altaripühitsusega. Antiminsi pühitseb piiskop ja kirjutab sellele oma allkirjaga kinnitatult pühitsemise kuupäeva ja koha ning kiriku nime, mille antiminsi ja altari ta pühitseb.