Aleksei Bjalõnitski-Birulja
| Aleksei Bjalõnitski-Birulja | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 24. oktoober 1864, 30. oktoober 1864 (Juliuse kalendris) |
| Surmaaeg | 18. juuni 1937 (72-aastaselt) |
| Alma mater | |
| Amet | arahnoloog |
| Töökoht |
|
Aleksei Bjalõnitski-Birulja (vene keeles Алексей Андреевич Бялыницкий-Бируля) (24. oktoober 1864 Mogiljovi kubermang – 18. juuni 1937 Leningrad) oli vene zooloog, zoogeograaf ja polaaruurija.
Tema isa Andrei Bjalõnitski-Birulja oli meteoroloog, kes asutas Vitebskis meteoroloogiajaama, mis töötas aastatel 1864–1941. Ta oli esimene, kes hakkas pöörama tähelepanu sellele, kuidas linnad mõjutavad kliimat.
Aleksei õppis klassikalises gümnaasiumis Vjazmas ja seejärel Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas. Ülikooli lõpetas ta 1891. aastal ja hiljem töötas korduvalt bioloogiajaamas Solovetsi saartel.
Ta oli Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia zooloogiamuuseumi zooloog. 1899. aastal osales ta Teravmägede ekspeditsioonil. 1900–1903 osales ta Eduard von Tolli polaarekspeditsioonil zooloogina.
Bjalõnitski-Birulja tegeles selgrootute, eriti ämblikulaadsete süstemaatika, morfoloogia ja zoogeograafiaga. Viimastel eluaastatel uuris ta ka imetajaid.[1]
1923. aastal sai ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja töötas Leningradi Riiklikus Ülikoolis professorina.
1929. aastast oli ta zooloogiamuuseumi direktor ning 23. novembrist 1929 kuni arreteerimiseni zooloogiamuuseumi vanemzooloog.
Ta arreteeriti 16. novembril 1930 ning mõisteti 10. veebruaril 1931 kolmeks aastaks vangilaagrisse. Karistust kandis ta Belballagis Segežas,[2] kus töötas arsti abilisena. Ta vabastati sealt enne tähtaega ja saadeti asumisele Arhangelskisse.
Pärast vabastamist töötas ta Riikliku Okeanograafiainstituudi Arhangelski osakonnas, kuni 1935. aastal vallandati. Kuid samal aastal anti talle bioloogiadoktori kraad, ilma et ta oleks väitekirja kaitsnud. Ta töötas NSV Liidu Teaduste Akadeemias lepingu alusel. 1935–1936 töötas ta NSV Liidu TA Kasahstani osakonnas algul vanemspetsialisti ja hiljem zooloogiasektori juhatajana.
Tema järgi on nimetatud ämblikulaadsete hulka kuuluvad liigid Anemesia birulai (Spassky, 1937) ja Calchas birulai (Fet, Soleglad & Kovařík, 2009).
Teosed
- Miscellanea scorpiologica, I - IX. "Ежегодник Зоологического Музея", 1896 - 1911;
- Материалы по биологии и зоогеографии преимущественно русских морей, I - VII. "Ежегодник Зоологического Музея", 1896 - 1909;
- Очерки из жизни птиц полярного побережья Сибири, "Зап. АН по физико-математическому отделению", 1907, т. 18, № 2;
- Биологические наблюдения над птицами Шпицбергена. "Ежегодник Зоологического Музея", 1910;
- Материалы по систематике и географии распространения млекопитающих, I - IV. "Ежегодник Зоологического Музея", 1910 - 12.
- Фаланги, в кн.: Фауна СССР. Паукообразные, т. 1, в. 3, М. – Л., 1938.
Viited
- ↑ Русский биографический словарь
- ↑ "Институт истории естествознания и техники им. С.И Вавилова РАН. Репрессии учёных". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2010. Vaadatud 13. augustil 2009.