Vecpiebalga kihelkond


Vecpiebalga kihelkond ehk Vana-Pebalgi kihelkond (saksa keeles Alt-Kirchspiel Pebalg, ka Pebalg) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.
Baltisaksa ajaloolaste andmetele tuginedes ehitati Vana-Pebalgi piiskopilinnus 1340. aastal peapiiskopi Friedrichi käsul. Aastal 1345 arvatakse olevat läheduses valminud ka kirik. Sealset kihelkonda on siiski esmakordselt mainitud alles aastal 1555. Algselt kandis see nime Piebalga kihelkond. Aastal 1631 liideti see Skujene, Ranka ja Ērgļiga ühiseks kihelkonnaks. Aastal 1658 sai kihelkond Ranka kihelkonnaga ühise vaimuliku ja aastal 1668 liideti kihelkonnad taas.[1]
Praegune kirik rajati Vecpiebalgasse aastal 1843. Eduard Heinrich von Buschi andmetel oli Vecpiebalga kihelkonnas üks kihelkonnakool, kus oli 60 õpilast, ja viis vallakooli 35 õpilasega.[2]
Kirikuhoone sai kannatada ja muutus kasutuskõlbmatuks, kui sakslased 1944. aastal taganedes torni õhkisid. Nõukogude perioodil peeti jumalateenistusi kiriklas ja uue kalmistu kabelis. Aastal 1988 hakati kirikut taastama. Aastal 1997 lõppesid kiriku renoveerimistööd.[3]
Vecpiebalga kihelkonna mõisad
- Briņģi (Brinkenhof-Sustel) rüütlimõis, fideikomiss
- Grotūži (Grothusenhof) rüütlimõis
- Leimaņi (Nervensberg) rüütlimõis
- Vāckalni (Teutschenbergen) rüütlimõis, Cirsti kõrvalmõis, fideikomiss
- Vecpiebalga (Alt-Pebalg Pastorat) kirikumõis
- Vecpiebalga (Schloß Alt-Pebalg) rüütlimõis, fideikomiss
- Veļķi (Hohenbergen) rüütlimõis, fideikomiss
Viited
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 532.
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 535-536.
- ↑ Vecpiebalgas draudzes vēsture
Kirjandus
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 379.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 201–204.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 260–261.
- von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk 202–204.