Sofja Janovskaja
| Sofja Janovskaja | |
|---|---|
|
| |
| Sünniaeg | 19. jaanuar 1896 (Juliuse kalendris) |
| Surmaaeg | 24. oktoober 1966 (70-aastaselt) |
| Haridus | füüsika-matemaatikadoktor |
| Amet | matemaatik |
| Töökoht |
|
| Autasud | Lenini orden |
Sofja Aleksandrovna Janovskaja (vene keeles Софья Александровна Яновская; sündinud Неймарк Neumark; 31. jaanuar (19. jaanuar vkj) 1896 Pružany – 24. oktoober 1966 Moskva, NSV Liit) oli juudi päritolu vene matemaatik, filosoof ja pedagoog.[1] Teda peetakse üheks nõukogude matemaatikafilosoofia kujunemise võtmetegelaseks.[1]
Janovskaja teadustöö keskendus matemaatika loogilistele ja filosoofilistele alustele ning matemaatika ajaloo uurimisele marksistlikust vaatepunktist. Ta töötas Moskva Riiklikus Ülikoolis[1] ning mõjutas mitme põlvkonna matemaatikute ja filosoofide mõttelaadi.
Janovskaja on eriti tuntud Karl Marxi matemaatiliste käsikirjade avastamise ja publitseerimise poolest.[2] Ta toimetas ja avaldas nende venekeelse tõlke 1933. aastal[2] ning kaitses selle töö põhjal 1935. aastal doktoriväitekirja.[1] See uurimus mängis olulist rolli marksistliku matemaatikafilosoofia kujunemisel Nõukogude Liidus ning mõjutas ka matemaatikafilosoofilisi arutelusid väljaspool NSV Liitu, sealhulgas Hiinas.[1]
Kirjanduses on mainitud ka Janovskaja kokkupuuteid Ludwig Wittgensteiniga tema 1935. aasta Moskva visiidi ajal. On oletatud, et Janovskaja võis osaleda aruteludes, mis mõjutasid Wittgensteini otsust mitte asuda elama Nõukogude Liitu,[1] kuid selle sündmuse täpne tähendus ja mõju filosoofia edasisele arengule jäävad ajaloolaste seas vaieldavaks.
Oma töö eest Marxi käsikirjade uurimisel ja panuse eest nõukogude filosoofia arengusse pälvis Sofja Janovskaja Lenini ordeni.[1]
Sofja Janovskaja suri 70-aastaselt Moskvas 24. oktoobril 1966. Ta on maetud Moskva Novodevitšje kalmistule.