Sarkaņi vald

Sarkaņi vald

läti Sarkaņu pagasts

Pindala: 167,31 km²
Elanikke: 1145 (1.01.2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,8 in/km²
Keskus: Biksēre

Sarkaņi vald (läti keeles Sarkaņu pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Madona linnaga ning Dzelzava, Arona, Prauliena, Indrāni ja Cesvaine vallaga.

Valla pindala on 167 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1476 inimest.[2] Valla halduskeskus on Biksēre küla.[3]

Ajalugu

Vald kujunes Sarkaņi mõisavallast, millega aastaks 1900 olid liidetud ka Kuja, Aizkuja ja Birži mõisavald. Liitmise täpne aeg on teadmata, kuna vastavad dokumendid olid hoiul vallamajas, mis aastal 1926 maha põles. Aastal 1935 oli Sarkaņi valla pindala 8240 ha.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Rubeņi ja Sarkaņi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Sarkaņi külanõukoguga likvideeritavad Patkule ja Drosme külanõukogu. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Arona külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] Vald kuulub Madona piirkonda alates 2009. aastast.

Muinsusmälestised

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Īvāni Kuradikivi, Vecdilmaņi muinaskalmed ja Ižezersi järve asulakoht. Kohaliku kaitse all on Sarkaņi põhikooli hooned. Regionaalse kaitse all on Patkule muinaskalmed, Doriņi muinaskalmed, hiiepaik Jaunzemji Kirikumägi, Doriņi muinaskalmed, Kalnapieterēni muinaskalmed, Kapmaļi muinaskalmed, Biksēre muinaskalmed ehk Kalmemägi, Rēķi keskaegne kalmistu ja Lejaskujauguļi muinaskalmed.[6]

Loodus

Vald asub osalt Vidzeme kõrgustikul, osalt aga Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht on Reķi mägi (259,8 m). Suurim jõgi on Kuja. Valda jäävad 10,7 ha suurune Bedrese järv, 10,3 ha suurune Slapese ehk Sarkaņi järv, Zābaks pindalaga 9,4 ha, Ižezers (2,4 ha), Ārmaņi järv (1,4 ha) ja Biksēre veskijärved (4,8 ha). Vallas asuvad ka Zosi soo pindalaga 495 ha ja Skuķi soo pindalaga 239 ha.

Looduskaitse all on Pietnieksi tamm, Norkalni tamm, Īvāni kivi, Lejas Svinci tamm, Libe 4. tamm, Rieba tamm, Iegrīvase mänd, Iegrīvase tamm, Inķērese tamm, Silenieki sanglepp, Smiltaiņese mänd, Pakalnieši tammed, Biksēre park, Biksēre Metsapargi kuusk, Biksēre Metsapargi mänd ja üheksa nimetut põlispuud. Osaliselt jääb valla aladele Kuja looduspark.[7]

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 1364 lätlast, 43 venelast, 15 valgevenelast, 4 ukrainlast, 3 poolakat ja 5 leedulast.[8]

Valla külad:

KülaKüla tüüpElanike arv[9]
Aizkujamazciems44 (2007)
Bāguņimazciems32 (2007)
Bērzmilnimazciems7 (2007)
Biksēreciems381 (2025)
Buliņimazciems8 (2007)
Caurvēderimazciems20 (2007)
Dravnieksmazciems10 (2007)
Jaunpatkulemazciems11 (2007)
Klaucēnimazciems18 (2007)
Krieviņimazciems52 (2007)
Patkulemazciems22 (2007)
Poļvarkaciems30 (2025)
Sarkaņiciems53 (2025)
Silniekimazciems10 (2007)
Siļķavamazciems17 (2007)
Sprīzdānimazciems27 (2007)
Stipriemazciems18 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 18.09 2025
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid