Partei ei poolda ettevõtete erastamist ja pooldab Rootsi tuumaelektrijaamade sulgemist. Vasakpartei on radikaalsemate vaadetega kui sotsiaaldemokraadid ja pooldavad egalitaristlikku ja feministliku poliitikat. Samuti ei poolda Vasakpartei Rootsi kuulumist Euroopa Liitu.

Partei kuulub Uude Euroopa Vasakfoorumisse ja Põhjala Vasak-Rohelisse Allianssi. Vasakpartei on mõlema mainitud organisatsiooni asutajaliige. Euroopa Parlamendis kuulub partei Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjala Vasak-Roheliste konföderatiivsesse gruppi.

Vasakpartei, Rootsi Rohelise Partei ja sotsiaaldemokraatide vahelise 1998. aasta kokkuleppe järgi toetas Vasakpartei RSDTP vähemusvalitsust ja on viimasega võimul ka paljudes Rootsi valdades ja läänides. 2006. aasta valimistel jäädi Rootsi parlamendis koos sotside ja rohelistega opositsiooni.

Partei valjaskond koosneb peamiselt noortest, avaliku sektori töötajatest, ajakirjanikest ja endistest sotsiaaldemokraatidest.

2006. aasta Riksdagi valimistel saadi 22 kohta 349-st (5,8%) ja 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel 2 kohta 19-st. (12,4%). Mõlemad häälteprotsendid on arvestamata 4% valimiskünnist, mis kehtis mõlematel valimistel.

• 1921–1924 Zeth Höglund
• 1921–1923 Karl Kilbom
• 1924–1929 Nils Flyg
• 1929–1951 Sven Linderot
• 1951–1964 Hilding Hagberg
• 1964–1975 Carl-Henrik Hermansson
• 1975–1993 Lars Werner
• 1993–2003 Gudrun Schyman
• 2003–2004 Ulla Hoffmann
• 2004–2012 Lars Ohly
• 2012–2020 Jonas Sjöstedt
• 2020– Nooshi Dadgostar

• Koduleht (rootsi keeles)
• Rootsi Parlament: Vasakpartei (rootsi keeles)