Rein Tooma (kuni 1935. aastani Ludvig Roman Neudorf; 8. veebruar 1906 Vormsi – 10. september 1942 Tallinn) oli eesti insener, lendur ja Saksamaa sõjaväelane (kapten), lennukite PON-1, PON-2, PTO-4 ja PN-3 üks konstruktoreid.^[1]

1925. aastal asus Neudorf õppima eksternina Tallinna Tehnikumis, töötades samal ajal Karl Lembergi raadioäris ärijuhina. Ta alustas peagi ka ise väikeste sarjadena ringhäälingu raadioaparaatide ehitamist ja müüki. Tema õppejõud Tallinna Tehnikumis oli Johannes-Rudolf Taimsalu, viimase soovitusel valis Neudorf lõpuprojektiks õppelennuki konstrueerimise. Hiljem Õhu- ja Gaasikaitse Liidu ehitatud lennuk ÕGL-2 sarnanes väga selles projektis kavandatud õppelennukiga, nii et ilmselt kasutati lennuki konstrueerimisel seda lõputöö projekti. Pärast Tallinna Tehnikumi lõpetamist 1932. aastal oli ta sõjaväeteenistuses Sidepataljonis.

Ta alustas 1933. aasta aprilli keskel Tallinna Õhuasjanduse Ühingu (TÕÜ) tellimusel Raab Flugzeugbau GmbH-s kahe õppelennuki ehitamist. Ta töötas seal sama lennuki ehitamisel TÕÜ järelevalvajana. Saadud kogemuse baasil otsustati ise asuda Eesti lennuklubide jaoks lennukeid ehitama. Selleks koostati Õhu- ja Gaasikaitse Liidu taotlus riigilt abiraha saamiseks ning sisustati Peetri laevatehases lennukiehituskoda. Neudorf määrati selle töökoja juhatajaks. Töökoda alustas tegevust 1933. aasta detsembris ning kuni 1936. aastani ehitati seal kolm PON-1, kaks PON-2 ning üks Poola RWD-8 tüüpi lennuk. Ta asus 1. juunil 1934 tööle Lennubaasi aviotöökoja vaneminseneri kohusetäitjana ning teostas pärast seda vaid ÕGLi lennukite ehitamise üldjärelevalvet.

Töötades Lennubaasis jätkas, ta koos Voldemar Postiga lennuki PN-3 konstrueerimist. 1935. aasta septembris alustati Lennubaasi aviotöökojas riigi tellimisul nelja PON-1a õppelennuki ehitamist, hiljem ehitati samas lõpuni ka PN-3 prototüüp.

1936. aastal lõpetas ta Lennubaasiga töölepingu ning asus tööle Teedeministeeriumi Lennuasjanduse Inspektuuri vaneminsenerina. Ta oli 1935. aasta juunis alanud TÕÜ mootorlennu kursusel teoreetiliste õppeainete lektor. Sama kursusel omandas ta ka ise lenduri kutsetunnistuse.

1939. aasta septembris-oktoobris oli ta lähetatud Junkersi lennukitehastesse Dessaus vastu võtma kaht AS Ago tellimusel ehitatud Junkers Ju 52/3m reisilennukit.

Pärast 1940. aasta juunipööret Eestis viisid uued võimuesindajad Rein Tooma ajutiselt üle NSV Liidu Riikliku Plaanikomitee alluvusse. Koos Voldemar Posti ja Otto Orgiga koostati Moskva nõusolekul Tallinnasse lennukitehase rajamise projekt, mis aga sellisel kujul käiku ei läinud. 1941. aastal sai Tooma insenerina tööd Tallinnas rajatavas Nõukogude lennukitehases (tehas nr 463). Nõukogude-Saksa sõja puhkedes evakueeriti tehas Nõukogude tagalasse, Rein Toomal õnnestus evakuatsioonist kõrvale hoides jääda Eestisse.

Saksa okupatsiooni ajal oli ta Eestis Majandus- ja Rahandusdirektooriumi transpordiosakonna juhataja. 1942. aastal asus ta inspektorina teenistusse eestlastega mehitatud lennuüksuses – Erilennusalk Buschmann. Tema põhikohustus oli tagada lennukite tehniline korrashoid, ta sooritas ka ise lennukitel proovilende. Ta hukkus lennuõnnetusel luurelennuki Stampe et Vertongen SV.5 (VEF-i tehastes Lätis litsentsi alusel ehitatud Belgia lennuk) proovilennul. Samuti sai surma Toomaga kaasa lennanud motorist Elmar Ploomann.^[2][3][4]

• Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Vercamer. "Põhjakotkad". Külim. Tallinn 2011
• Arvo Vercamer ja Toivo Kitvel. "Põhjakotkad 2". Külim. Tallinn 2015

• Ohvitseride andmebaas
• Toomas Türk. Kui tiivad olid puust ja mehed rauast ehk kui Eestis ehitati lennukeid. Delfi Forte, 29. aprill 2018