Ranka vald
| Ranka vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Rankas pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 183,87 km² | |
Elanikke: 1117 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,1 in/km² | |
| Keskus: Ranka | |
 |
Ranka vald (läti keeles Rankas pagasts, latgali keeles Rankys pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lizumsi, Lejasciemsi ja Druviena vallaga, Smiltene piirkonna Variņi ja Drusti vallaga ning Cēsise piirkonna Jaunpiebalga vallaga.
Valla pindala on 184 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1408 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1355 lätlast, 50 venelast, 8 valgevenelast, 2 ukrainlast, 7 poolakat ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Ranka küla, vallavanem on Māris Jansons.[4]
Ajalugu
Aastal 1935 oli valla pindala 188,92 km² ja seal oli 3213 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Rēveļi, Azanda ja Ranka külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Ranka külanõukoguga likvideeritavad Rēveļi ja Azanda külanõukogu.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.
Loodus
Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Kõrgeim koht asub valla lõunaosas (234,6 m). Suurimad jõed on Koiva jõgi ning selle lisajõed Palsa ja Vizla.
Looduskaitse all on Rutkaviņase allikad, Dārzi tamm, Mūsi tamm ja veel paar nimetut põlispuud. Valla põhjaosa jääb osaliselt Lielais purvsi (Suursoo) kaitsealale.[7]
Kaitstavad mälestised
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Struve kaare Ranka geodeetiline punkt ja Kaudži linnamägi. Regionaalse kaitse all on Silaješki linnamägi ehk Kuradimägi, Sejatase muinaskalmed ehk Krakaliņš, Pāpani keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Branti muinaskalmed, Veczīladži keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, Kalnakaudzese muinaskalmed ehk Surnuküngas, Ranka keskaegse kiriku ase, Ranka mõisakompleks, selle häärber, mõisavalitseja ja aedniku majad, kaks teenijatemaja ning majandushoov.
Kohaliku kaitse all on Ranka valla Jelizaveta kool (tänapäeval Rēveļi põhikool), Ranka kalmistu kabel, Ranka valla Lutheri kool (tänapäeval Ranka põhikool), Lācītese vesiveski ja selle juures asuv tall.[8]
Asustus
Aastal 2011 elas vallas 1355 lätlast, 50 venelast, 8 valgevenelast, 2 ukrainlast, 7 poolakat ja 1 leedulane.[3]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Bierņi | mazciems | |
| Birzuļi | mazciems | 6 (2007) |
| Branti | mazciems | |
| Dukuļi | mazciems | |
| Gaujasrēveļi | ciems | 123 (2025) |
| Kālanci | mazciems | |
| Ķeži | mazciems | |
| Lācītes | mazciems | |
| Luķes | mazciems | |
| Mežsilieši | mazciems | ~20 (2007) |
| Pakalnieši | mazciems | |
| Pavāriņi | mazciems | 6 (2007) |
| Pāpani | mazciems | 15 (2007) |
| Plūkši | mazciems | 10 (2007) |
| Ranka | ciems | 485 (2025) |
| Rēveļi | ciems | 103 (2025) |
| Saliņa | mazciems | |
| Sāvas | mazciems | 10 |
| Sejatas | mazciems | |
| Sproģi | mazciems | |
| Ureikste | mazciems | |
| Vecāmuiža | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Kalmodi järv
Rutkaviņase allikad
Viited
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- 1 2 Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Gulbenes novads (vaadatud 22.02 2018)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 30.08 2025
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
- Valla koduleht (läti keeles)