Lääne-Niiluse viirus

Lääne-Niiluse viirus elektronmikroskoobi all

Lääne-Niiluse viirus (Lääne-Niiluse viirusepalavik, RHK-10 A92.3)[1] on flaviviiruste hulka kuuluv viirus, mis levib eelkõige Vahemere maades, Indias ja Aafrikas.[2]

Viirus levib ennekõike lindude seas, võib sääsehammustuse vahendusel jõuda imetajateni, levida muuhulgas sääse Culex quinquefasciatus[3] hammustusega, vereülekandel ja rinnapiimaga. Viirus ohustab ka inimest.[2][4] Nakatuvad peamiselt metslinnud, harvem ka kodulinnud. Tunnused on üldine nõrkus, isutus närvinähud, koordinatsioonihäired ja krambid.[4]

80 protsendil viirusega nakatunud inimestest haiguse sümptomeid ei teki.[4] Sümptomiteks on palavik, pea- ja lihasevalu, isukaotus, kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine. Vähem kui ühel protsendil nakatunutest põhjustab haigus entsefaliiti, meningiiti või halvatust.[2] Ei levi inimeselt inimesele, ka surnud lindude käitlemine ei nakata teadaolevalt inimest.[4]

Lääne-Niiluse viiruse vastane vaktsiin inimese jaoks puudub. Põdemise järel tekib immuunsus.[2]

Välja on töötatud vaktsiin hobuste jaoks.[5]

Viirus Eestis

2025. aasta veebruaris teatati viiruse leiust kanakullilt Eestis. Leid oli juhuslik, linnugripi seire käigus tuvastatud. See oli tol hetkel põhjapoolseim Lääne-Niiluse viiruse leid Euroopas.[4]

Viited

  1. "Lääne-Niiluse viirusepalavik | Terviseamet". www.terviseamet.ee. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  2. 1 2 3 4 Terviseamet[alaline kõdulink]
  3. This May Be the Deadliest Creature on Earth, National Geographic.
  4. 1 2 3 4 5 ERR (20. veebruar 2025). "Eestis tuvastati esmakordselt Lääne-Niiluse palaviku juhtum". ERR. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  5. CDC: West Nile Virus