Johannes Orasmaa
Teenistuskäik
- 1919 2. Suurtükiväepolgu ülem
- 1919–1920 Merekindluste ülem
- 12. veebruaril 1920.a. ülendatakse kaptenist alampolkovnikuks auastme vanusega 1. veebruar 1920
- 1921–1923 Soomusrongide Brigaadi ülem
- 1923–1925 2. Soomusrongirügemendi ülem
- 9.[2] veebruar 1925 – 28. juuni 1940 – Kaitseliidu ülem
- 24. veebruar 1928 – ülendati kindralmajoriks
- 1940 – väeosaülemate aukohtu eesistuja
Poliitiline tegevus
- Rahvuskogu liige
- Riiginõukogu liige (valitud Kaitseliidu Keskkogu poolt)
1931. aastal nõudsid sotsialistid tema lahkumist Kaitseliidu ülema ametikohalt, süüdistades teda vapsluses ja riigipöörde ettevalmistamises. 8. detsembril 1931 oli koos Kaitseliidu vanematekogu, mis leidis, et süüdistused on põhjendamatud.[3].
Tunnustus
- Püha Vladimiri ordeni IV järk (Venemaa)
- Vabadusristi I liigi 2. järk (2. november 1921)
- Vabadusristi II liigi 3. järk (19. oktoober 1920)
- Kotkaristi teenetemärgi I klass (13. detsember 1933), II klass (27. mail 1930)
- Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass (12. veebruar 1934), III klass (20. veebruaril 1928)
- Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk
- Kaitseliidu Saaremaa maleva auliige
- Korporatsioon Ugandala auvilistlane
Mälestuse jäädvustamine
Viited
- ↑ 7.12.2005, Riina Mägi, Tabiveres avati mälestuskivi Johannes Orasmaale, vooremaa.ee
- ↑ III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925
- ↑ Roska peal, sotsid all. Rahvaleht, 10. detsember 1931, nr. 145, lk. 1.
Välislingid
- Ohvitseride andmekogu
- Kindralmajor Johannes Orasmaa pani eestlased suusatama!
- Johannes Orasmaa foto ja biograafilised andmed saidil generals.dk
- Jalaväe määrustik. I osa Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Biograafia ESBL-is
| Eelnev Aleksander Seiman |
Kaitseliidu ülem 10. veebruar 1925 – 1940 |
Järgnev Kalle Eller |