Johannes Brever (1616−1700)

Johannes Brever. Johann Christoph Brotze kogu

Johannes Brever (ka Breverus) (11. märts (vkj) 1616 Eisleben, Mansfeldi krahvkond – 12. mai (vkj) 1700 Riia) oli pedagoog, vaimulik ja kirjanik, Breverni aadlisuguvõsa Liivimaa liini rajaja. 1690. aastast oli ta Riia superintendent.

Elulugu

Päritolu ja varasem elukäik

Brever põlvnes XVII sajandi algul Alam-Sileesiast Frankensteinist Tüüringisse Mansfeldi krahvkonda elama asunud literaadisuguvõsast. Tema isa Johannes Brever (suri 1626) oli Eislebenis Mansfeldi krahvkonna konsistooriumi sekretär ja notar. Ema nimi oli Magdalena Happach.[1] Õppis Eislebeni gümnaasiumis. 19-aastase noorukina lahkus ta 1634. aastal oma kodulinnast ja asus elama Liivimaale Riiga.[2]

Haridustee

Riias õppis ta neli aastat gümnaasiumis ja tulevase Liivimaa superintendendi Hermann Samsoni juures. Riia rae stipendiaadina astus ta 1639. aastal Marburgi ülikooli, kus promoveerus järgmisel aastal teoloogiamagistriks. 1641. aastal immatrikuleeriti ta Helmstedti ülikooli. Järgnevalt reisis ta Ida- ja Lääne-Friisimaal. Seejärel täiendas end Leideni, Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. 1643. aastal naasis Riiga.[3]

Pedagoog

Pärast Riiga tagasipöördumist sai temast samal aastal Riia gümnaasiumi kõnekunstiprofessor. Aastatel 1645−1650 oli ta gümnaasiumis filosoofia- ja seejärel ka ajalooprofessor. 1655. aastal tegutses Riia toomkooli inspektorina. Juba vaimulikus ametis teenides oli alates 1677. aastast Riia gümnaasiumi teoloogiaprofessor.[2]

Riia Peetri kirik. Brever oli ligi pool sajandit selle koguduse ülemvaimulik

Vaimulik

1656. aastal ordineeriti ta vaimulikuks ja nimetati Riia toomkoguduse diakoniks. 1957. aastal sai temast sama koguduse nädalapastor. Seejärel oli ta lühikest aega Riia Peetri koguduse ülemnädalapastor ja aastatel 1657−1658 Riia toomkiriku Riia toomkoguduse pastor. Alates 1657. aastast teenis ta ühtlasi Riia linnakonsistooriumi assessorina. 1658. aastal[4] sai temast Riia Püha Peetri kiriku koguduse ülempastor, kellena oli ametis surmani 1700. aastal.[5] 1690. aastal valiti ta Riia superintendendiks. 1693. aastal promoveeriti Uppsala ülikooli teoloogiadoktoriks.[2]

Mõisavaldused Liivimaal

1665. aastal pantis ta Zögede aadlisuguvõsalt viieks aastaks Krimulda kihelkonnas Sēja mõisa. 1679. aastal ostis ta selle päriseks, aga ilmselt ei jäänud see tema kätte kauaks.[6] 1677. aastal langes tema kätte Johann Strubergi võlgade katteks Brieži mõis.[7] Selle valdajana on teda nimetatud veel 1688. aastal.[8]

Viited

  1. ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 41.
  2. 1 2 3 Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977. Nr 213.
  3. ↑ Recke, Johann Friedrich von. Napiersky, Kard Eduard. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Erster Band. A-F. Mitau: bey Johann Friedrich Steffenhagen und Sohn, 1827, lk 250.
  4. ↑ Breverus, Johannes, Deutsche Biographie, www.deutsche-biographie.de (vaadatud 04.07.2025)
  5. ↑ Christian August Berkholz, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern, Riga, 1867, seite 30
  6. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 19.
  7. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 106.
  8. ↑ LVVA, f. 7348, n. 1, s. 55, L 22.

Kirjandus

  • Brevern, Georg von. Zur Geschichte der Familie von Brevern. Erster Band. Berlin: Puttkammer & Mühlbrecht, 1878. Lk 1−19 .
  • Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977. Nr 213.
  • Recke, Johann Friedrich von. Napiersky, Karl Eduard. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Erster Band. A−F. Mitau: bey Johann Friedrich Steffenhagen und Sohn, 1827. Lk 250−255

Välislingid

  • Johannes Brever veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Breverus