Ilmar Pärtelpoeg (24. detsember 1926 Tallinn – 1. august 2013) oli eesti majandus- ja informaatikateadlane, poliitik, sporditegelane, treener ning suusataja.^[1][2]

Lõpetas 1945 Tallinna 7. Keskkooli, 1949 TPI majandusteaduskonna, majanduskandidaat (1970, NSV Liidu Teaduste Akadeemia Majandusmatemaatika Keskinstituut), väitekiri käsitleb majandusinformatsiooni organiseerimise põhimõtteid tootmise automatiseeritud juhtimissüsteemi tingimustes.

Pärtelpoeg tuli Eesti NSV meistriks suusahüpetes (1950, 1952, 1954) ja slaalomis (1945 ja 1952). 1952. aastal tuli ta suusahüpetes Balti NSV-de spartakiaadi võitjaks.

• 1944–1977 Eesti NSV Suusaspordi Föderatsiooni presiidiumi liige
• 1946–1962 treener ja õppejõud Tallinna NSK-s, Nõmme SK-s ja Tallinna Kehakultuuritehnikumis

Oli 1949–1950 Eesti NSV Kaubandusministeeriumi varustuskontori raamatupidaja, 1950–1951 Tallinna Külmhoone vanemökonomist ja plaaniosakonna juhataja, 1951–1954 trükikoja Ühiselu plaaniosakonna juhataja, 1954–1956 Dünamo suusavabriku tööline, 1957–1962 Nõmme ja Tallinna laste spordikooli treener, 1962–1964 Spordilaevade Katsetehase normeerija ja meister, 1964–1966 Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi vanemteadur ja sektorijuhataja, 1966–1973 NSV Liidu TA Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti filiaali grupijuht, juhtivinsener ja vanemteadur, 1973–1980 Eesti NSV Plaanikomitee majanduse ja planeerimise teadusliku uurimise labori sektorijuhataja, 1980–1989 Eesti NSV Plaaniinstituudi teadusdirektori kohusetäitja, 1989–1990 Eesti NSV Plaanikomitee Arvutuskeskuse juhtiv projektiinsener, 1990–1992 väikeettevõtte Registrikeskus direktor, 1992–1995 VII Riigikogu asendusliige (vaheajaga), 1997–2000 Riigi Klassifikaatorikeskuse spetsialist.^[1]

Tema uurimisvaldkonnad olid: informaatika ja juhtimissüsteemide automatiseerimine; eestikeelse informaatikaterminoloogia loomine. Olnud riikliku automatiseeritud juhtimissüsteemi (tänapäeval e-valitsuse) esimese järjekorra ning plaaniarvutuste automatiseeritud süsteemi loojaid (1980), osalenud riikliku autoamatiseeritud klassifikaatorite süsteemi loomises (1990). Korraldanud informaatika ja automatiseeritud juhtimissüsteemide alaseid teaduskonverentse, osalenud Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi terminoloogiakomisjonis (1977 ilmunud "Eesti-inglise-saksa-vene infosõnastiku" kaasautor).

Alates Laulva revolutsiooni ajast tegeles ta aktiivselt poliitikaga (Wabariiklaste Koonderakonna loojaid 1990, selle majanduspoliitika programmi põhiautor jm).

Üle 80 teaduspublikatsiooni, sh 13 monograafia; üle 90 aimeartikli.

• Tootmise juhtimine ja informatsioon. // Tehnika ja Tootmine (1968) 8
• Majandusliku informatsiooni kodeerimine. Tallinn 1969
• Informatsioonivajadus juhtimisotsuste vastuvõtmisel. // Psühholoogia rakendusi töö teadusliku organiseerimise süsteemides. Tartu 1970
• Arvutustehnika ja informatsioonitöötlemise terminid inglise, saksa, vene ja eesti keeles. Tallinn 1972
• Andmetöötluse automatiseerimine ettevõttes (kaasautor V. Volt). Tallinn 1976
• Eesti NSV automatiseeritud juhtimissüsteem. Tallinn 1979
• Informaatika ja arvutustehnika 80-tel aastatel. Olukord ja arengutendentsid. Tallinn 1987
• Infovahetuse ümberkorraldusest juhtimises. // Tehnika ja Tootmine (1988) 9
• Infopankadest. // Arvutustehnika ja andmetöötlus. Tallinn 1990
• Avaliku halduse andmekogud (kaasautor U. Einberg). // Infotehnoloogia haldusjuhtimises. Tallinn 1999

Tema isa oli Hugo Pärtelpoeg.

Ta oli abielus Leila Pärtelpojaga, nende tütar on Mari Pärtelpoeg.

• Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn 2000. Lk 394–395

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
• Biograafia ESBL-is
• Haud Tallinna Rahumäe kalmistul

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.