Aleksandr Stoletov (Алекса́ндр Григо́рьевич Столе́тов; 10. august (vkj. 29. juuli) 1839 Vladimir – 27. mai (vkj. 15. mai) 1896 Moskva) oli vene füüsik, elektrotehnika rajaja ja Moskva ülikooli professor.
Elukäik
Kaitses doktoritöö 1872. aastal. 1873. aastast töötas Moskva Ülikoolis (MSU) professorina.
Pärast ülikooli lõpetamist sai temast tunnustatud Venemaa esindaja teaduses.
Näitas esimesena, et magnetvälja suurenemisega raua magnetiline tundlikus alguses kasvab, siis langeb. [1][2]
Stoletovi kõverMõõtmised ferromagneetikute magnetilisest läbitavusest, tuntud kui Stoletovi kõver.
Töötas välja kaks uut meetodit erinevate materjalide magnetiliste omaduste mõõtmiseks
Alexander Grigorievich Stoletov
Sünninimi
Александр Григорьевич Столетов
Sünniaeg
10. august 1839 Vladimir
Surmaaeg
27. mai 1896 Moskva
Rahvus
venelane
Alma mater
Moskva ülikool
Elukutse
füüsik
Tegevusala
fotoelektrilise efekti seaduspärasuste avastamine
.
Fotoefektis (1888–1891)
Uuris välimist fotoelektrilist efekti, avaldas tulemusi oma töödes. [3][4]
Avastas otsese proportsionaalsuse valguse intensiivsuse ja vastava fotoindutseeritud voolu vahel (Stoletovi seadus).
Avastas Stoletovi konstandi, mis määrab elektrivoolu intensiivsuse ja gaasirõhu suhte maksimaalse voolu all.
Ehitas välimise fotoelektrilise efekti põhjal esimese päikesepatarei ja hindas fotoelektrilise voolu reaktsiooniaega.
Avastas päikesepatareide tundlikkuse vähenemise ajaga (päikesepatareide väsimine).
Töötas välja kvantitatiivsed meetodid fotoelektrilise efekti uurimiseks.
Väljaanded
Stoletovi olulisemad teadustööd ja väljaannete teemad:
Sur une méthode pour déterminer le rapport des unités électromagnétiques et électrostatiques;
Kõrvutamise elektrist;
Kehade kriitilisest seisundist (4 artiklit);
Aktinoelektrilised uuringud;
Eeter ja elekter;
Essee gaasialaste teadmiste arendamise kohta;
Sissejuhatus akustikasse ja optikasse.
Viited
↑Stoletov, Alexandr (1872). Annalen der Physik und Chemie. Lk146.
↑Stoletow, A. (1872). "Ueber die Magnetisirungsfunction des weichen Eisens, insbesondere bei schwächeren Scheidungskräften". Annalen der Physik. 222 (7): 439– 463.
↑Stoletow, A. (1888). "Sur une sorte de courants electriques provoques par les rayons ultraviolets". Comptes Rendus. CVI: 1149. (Reprinted in Stoletow, M.A. (1888). "On a kind of electric current produced by ultra-violet rays". Philosophical Magazine. Series 5. 26 (160): 317–319. doi:10.1080/14786448808628270.; abstract in Beibl. Ann. d. Phys. 12, 605, 1888).
↑Stoletow, A. (1888). "Sur les courants actino-electriques au travers deTair". Comptes Rendus. CVI: 1593. (Abstract in Beibl. Ann. d. Phys. 12, 723, 1888).
