Éliane Radigue (24. jaanuar 1932 Pariis – 23. veebruar 2026) oli prantsuse helilooja ja helikunstnik, kelle loomingu peamiseks tehniliseks väljendusvahendiks oli helisüntees ja magnetlinditehnikad. Hilisemas loomingus kirjutas ta muusikat peamiselt akustilistele instrumentidele.

Radigue'i eelistatud instrumendiks oli Pariisi stuudios asuv analoogsüntesaator ARP 2500. Ajastule omaselt kasutas ta oma teoste salvestamisel lintmagnetofoni ja magnetofonipõhiseid lindistustehnikaid. Ta töötas konkreetmuusika vallas Pierre Schaefferi eksperimentaalmuusika stuudios Studio d'Essai ja Pierre Henry stuudios. Éliane Radigue'd peetakse üheks silmapaistvaks 20. sajandi elektroonilise muusika viljelejaks, kelle omanäoline loometöö kestis kõrge vanuseni.

Aastatel 1971–2000 kasutas Radigue oma helitöös analoogsüntesaatorit ARP 2500. Selle abil valmisid teosed "Chryp-tus", "Geelriandre", "𝛹 847", "Biogénésis", "Transamorem-Transmortem", "Adnos", "Les Chans de Milarepa", "Jetsun Mila", "La Triologie de la Mort", "L'Îlle re-sonante". Mitmed neist teostest on seotud budistliku mõttemaailmaga; vaimsus oli Radigue muusika oluline mõjutaja. Ta tegeles budistliku praktikaga ning pühendas mitu teost budistlikele tekstidele.

Alates 2000. aastatest keskendus Radigue peamiselt akustilistele instrumentidele kirjutatud loomingule.

Radigue kutsub üles helide hoolikamale kuulamisele muusika loomisel ja vastuvõtmisel ning ütleb, et muusika võib peegeldada kuulaja meelt. "Heli tajumist mõjutab see, kuidas me helile läheneme, meie kuulamise kvaliteet, sest alles kuulates muudame me helid päriselt enda omaks. Avades oma keha ja meele aktiivsele kuulamisele, on võimalik leida erilisi asju. Kuulamistingimused on muidugi erineval ajal ja erineva meeleoluga erinevad. Seetõttu peegeldabki (muusika – tõlk) kuulamise ajal meie meeleseisundit – toimib peegliefekt. Igasuguse heli kuulamine ja kasutamine muusikas on (sobivatel tingimustel – tõlk) võimalik. Minu silmad avas selle mõistmiseks kohtumine konkreetmuusikaga." (intervjuust Julia Eckhardtiga, 2019, lk 47)

Teadaolevalt pole Eestis Éliane Radigue loomingut seni avalikult ette kantud.

• Julia Eckhardt (2019). Intermediary Spaces / Espaces Intermédiares. Brüssel: Umland Editions
• Julian Cowley (2022). Éliane Radigue: A user’s guide to the swelling discography of the French composer. The Wire Magazine Issue 456, February 2022.

• portrait #04 Eliane Radigue, Ein Portrait von IMA, 2009 (sak.k)
• IMAfiction #04 09 Eliane Radigue from IMA, Vimeo, 2009 (pr.k, ingl.k subtiitritega)
• Eliane Radigue: An interview. Published on October 12, 2012 (ingl.k)
• The Deeply Meditative Electronic Music of Avant-Garde Composer Eliane Radigue, Open Culture, October 2nd, 2018 (ingl.k)
• Éliane Radigue teosed UBUWEB-i keskkonnas (inglise keeles)