Eks kõige rohkem on tulnud ette olukordi, kus tunnen, et ma ei tohi oma tundeid väljendada, sest olen meessoost. Ma arvan, et see on paljude jaoks tavaline olukord. Olen õppinud sellega ka ise toime tulema. Tunnete väljendamine pole tihtipeale eriti lihtne – ja seda just poiste seas. Tüdrukute puhul olen ka ise kõrvalt näinud, et oma tunnetest rääkimine on palju lihtsam kui poistel.

Ei teagi ausalt öeldes, miks see nii on. Ma ise ka ei räägi väga palju oma tunnetest – isegi mitte oma perekonnale. Mu meelest peaksid osad asjad jääma ikka privaatseks, isegi kui nende rääkimata jätmine ei ole tegelikult õige.

Mulle väga meeldib mees olla. Minu meelest on meheks olemise juures kõige olulisem austada, armastada ja hoolida oma naisest ja perekonnast. Tähtis on ka puhtus ja enda eest hoolitsemine. Vahepeal tunnen survet sobituda n-ö õige mehe rolli, tihti just sõpradega koos olles. Tuleb ette olukordi, kus öeldakse näiteks, et tee tupsu ja muud sellist. Kuigi olen tõepoolest suutnud ikkagi jääda enda põhimõtetele kindlaks ega pea kogu aeg mängima või olema sellist tüüpi „kõva mees“.

Sa ei ole n-ö kõva mees kui sa kellelegi midagi halvasti ütled või teed mingisuguseid hulljulgeid tegusid. Tihtipeale on nii, et poistele jääb meheks olemisest vale arusaam.

Minu arvates on keeruline leida häid eeskujusid meeste seas. Ausalt öeldes ei ole ma selle peale eriti palju mõelnud, aga tahaksin loota, et olen ise hea näide.

Sotsiaalmeedias ei oska ma häid eeskujusid eriti nimetada. Kindlasti neid on, aga ma lihtsalt ei jälgi neid. Halbu eeskujusid oskan aga küll nimetada. Üks neist on kindlasti Andrew Tate – temast võiksid poisid suure kaarega eemale hoida. Tema väljaütlemised, eriti naiste suhtes, on olnud solvavad ja vägagi nõmedad. Ühesõnaga, teda ei peaks jälgima ega tasu kindlasti eeskujuks võtta.