Lennuk valmistub õhku tõusma.

Akna all istub kõhetu prillipapa, tema kõrval aga sajakilone tigeda pilguga kantpea.

Lennuk tõuseb õhku.

Kantpea jääb magama, prillipapale hakkab aga iiveldus peale tikkuma.

Ta ei julge tualetti minna, sest siis peaks ta kantpea üles ajama, too võib aga vihastudes talle tappa anda.

Mehike piinleb ja piinleb, kuni lennuk õhuauku satub.

“Ö-ö-ö-k!” oksendab prillipapa kogu mao sisu kantpeale sülle.

Istub, ise hirmust poolsurnud.

Mõne aja pärast ärkab kantpea üles.

Enne, kui kantpea jõuab midagi öelda, õhkab prillipapa:

“Jumal tänatud, et te lõpuks üles ärkasite! Ma loodan, et teil on nüüd juba natuke parem olla…?!”