Kui varem on TalTechi teadlased surusääskede jäänuste abil rekonstrueerinud Läänemere äärse ala viimase 14 000 aasta suviseid temperatuure, siis värske uuring annab vastuseid kauge mineviku aastaringse kliima kohta.

Teadusjakirjas PLOS ONE avaldatud artikkel keskendub väikestele surusääskedele ehk hironomiididele, kes inimesi ei tüüta ja elavad enamuse oma elust järvedes. Nende vastsed saavad elada isegi üsna hapnikuvaeses ja suhteliselt reostunud veekogu põhjas.

Kuna surusääsed on kliimatingimuste suhtes eriti tundlikud, suudavad teadlased järvesetetes leiduvate sääskede kitiinkesta jäänuste (vt Joonis 1) abil selgitada tuhandete aastate jooksul toimunud kliimamuutusi. Kui seni on suudetud rekonstrueerida suviseid, juulikuu temperatuure, siis uus uuring aitab lahendada kogu aasta kohta käivate kliimamuutuste mõistatuse. Seejuures on oluliseks kliimaparameetriks just kontinentaalsus, mis näitab eelkõige sooja ja külma hooaja temperatuuride erinevust.

«Kontinentaalsuse muutusi tunneme me kõik,» rõhutab teadusartikli üks autoritest, värske TalTechi doktor Varvara Bakumenko. Tema sõnul on viimase 50 aasta jooksul näiteks Läänemere piirkonna kliima muutunud merelisemaks ja seega vähem kontinentaalseks – suved on muutunud pikemaks ja talved soojemaks. «Sellele vaatamata on meie teadmised olnud piiratud – just selles mõttes, et oskaksime hinnata, kui palju need muutused ökosüsteeme mõjutavad. Seepärast keskendusime viimastes uurimistöödes just kontinentaalsuse muutustele minevikus ja tänapäeval. Kvaternaarigeoloogia osakonna töörühma osalusel välja töötatud meetod võimaldab surusääskede abil rekonstrueerida kontinentaalsuse ehk aasta sesoonsete temperatuuride erinevusi,» toob Bakumenko välja meetodi eelise.

Mida seekord uuriti?

Uuringus analüüsiti surusääskede kooslusi 56 põhjaparalleeli järgival joonel, kus kontinentaalsus läänest itta liikudes järjest suureneb ning setteproove kogudes ja mudeleid luues saab rekonstrueerida mineviku kliimat.

Analüüsiti surusääskede jäänuseid 53 järve põhjasetete pindmisest osast, hõlmates Venemaa Euroopa osa, Balti riike ja Lõuna-Skandinaaviat (vt Joonis 2) ning tulemusi võrreldi erinevate kliimat iseloomustavate parameetritega, sealhulgas kontinentaalsuse indeksite, kasvuperioodi pikkuse, jääkatte kestuse ja keskmiste kuutemperatuuride andmetega. «See lähenemine võimaldas määrata, kui hästi peegeldavad surusääskede kooslused erinevaid kliimaparameetreid ja kuidas kontinentaalsus neid mõjutab,» lisas Bakumenko.

Tulemused näitasid, et surusääski mõjutab üsna palju kontinentaalsus ehk aasta temperatuuride erinevus, mis on seotud kasvuperioodi pikkuse, suvetemperatuuri ja jääkatte kestusega. Äsjane uurimistöö avab Bakumenko hinnangul ukse täiesti uudsetele kliima rekonstruktsioonidele ehk hooajaliste muutuste jälgimisele läbi aja. «See annab meile uusi teadmisi, kuidas ökosüsteemid reageerivad kliimamuutustele, eriti piirkondades nagu Eesti, kus kontinentaalsuse muutustel on oluline roll talvetemperatuuridele. Tulevikus võib see teadustöö aidata kujundada keskkonnapoliitikaid ja suunata looduskaitse strateegiaid haavatavate ökosüsteemide kaitseks.»

Loe pikemalt teadusuuringu tulemustest ajakirjast PLOS One.