Suhteliselt hästi on teada, et suhkurtõbi ja rasvumine võivad neere kahjustada. Oluliselt vähem teatakse aga seda, et ka kõrge vererõhk on üks peamisi kroonilise neeruhaiguse põhjustajaid.  Ka vastupidi, neeruhaigus võib põhjustada kõrge vererõhu tekkimist. 

Inimene võib tunda end täiesti tervena, käia tööl ja elada tavapärast elu, teadmata, et tema neerufunktsioon tasapisi halveneb.  Samas on olemas lihtsad ja kättesaadavad võimalused haiguse varajaseks avastamiseks. Piisab uriinianalüüsist (albumiin-kreatiniini suhe uriinis) ja vereanalüüsist (seerumi kreatiniini baasil, eGFR). 

„Tahame haiguse üles leida algstaadiumis ja seda saab kõige paremini teha perearst. Perearstide kiituseks tuleb öelda, et Eestis on mitmete krooniliste haigustega patsiendid perearstide regulaarse jälgimise all ning neeruanalüüse tehakse järjepidevalt ja süsteemselt,“ rääkis s PERHi nefroloogia keskuse juhataja dr Kadri Lilienthal pressiteates.  Samas jääb kroonilise neeruhaiguse diagnoosimine endiselt tagasihoidlikuks, kuid parima ravi tagamiseks oleks see vajalik.

Riskirühma kuuluvatel inimestel tasuks lasta neerusid kontrollida vähemalt kord aastas. Tööealised inimesed peaksid käima iga kahe-kolme aasta tagant töötervishoiuarsti juures, kes ka võiks kontrollida neerude funktsioneerimist. Neerufunktsioon langeb kõigil ka vanusega.  

Ainuüksi ravimid ei tee imet. Ka veresuhkur ja vererõhk peaksid olema võimalikult normis ja kõige aluseks on tervislikud eluviisid – suitsetamisest loobumine, õige toitumine ja piisav liikumine. Kui vastad kasvõi ühele järgnevale küsimusele jah, siis küsi oma perearstilt võimalust neerude tervist kontrollida vere- ja uriinianalüüsi abil.