Muu

Janika Tänak võitlusest rinnavähiga: poja sünnipäevasoov oli, et emme saaks juuksed pähe

Ott Tänak koos abikaasa Janikaga.
Ott Tänak koos abikaasa Janikaga. Foto: Eero Vabamägi
«See võib tunduda tobe, aga minu jaoks oli see väga suur traagika. Mu põhilisi mõtteid oli see, et peaasi, et ma juukseid ei kaotaks,» tunnistas möödunud aastal rinnavähi diagnoosi saanud Janika Tänak. 

«Helistasin oma perearstile ja ütlesin, et mingisugune imelik asi, äkki peaksin näitama tulema,» meenutas Ott Tänaku elukaaslane Janika Tänak saates «Hommik Anuga». Möödunud aastal avastati tal agressiivne rinnavähk. ?«Ma olen nii palju mõelnud, et ma olen tänulik, et meie perest juhtus see just minuga. Arvan, et ma ei suudaks seda üle elada, kui see oleks minu lähedase inimesega,» tunnistas Janika.

Viimase sõnul otsustasid nad kohe Otiga, et ei varja seda laste eest. «Tahtsin, et mu lapsed ei saaks sellest mingisugust traumat, et nende elu läheks edasi. Paratamatult minu elu mingil määral seisis,» nentis ta. 

Janika tunnistas, et tol suvel jäi paraku lastega koos väga palju tegemata. «Me paratamatule ei saanud neid asju teha suvel… Ei käinud Lottemaal, kuhu tahtsime väga minna.» 

Teise staadiumi rinnavähi diagnoosi saanud Janika tunnistas, et tema suurimaks hirmuks oli juuste kaotamine. «See võib tunduda tobe, aga minu jaoks oli see väga suur traagika. Mu põhilisi mõtteid oli see, et peaasi, et ma juukseid ei kaotaks,» tunnistas ta. 

«Esimese asjana käiski peast läbi see, kui nägin neid diagnoose, et ma jäängi enda juustest ilma.» Nii paraku läkski. «Minu jaoks on juuksed hästi tähtsad olnud,» nentis pikkade tumepruunide kiharatega Janika. Täna kannab ta juustepikendusi.  

«Lastele oli kõige kurvem, et ta vaatab ema, aga ta ei ole selline…» Pärast juuste kaotamist kandis Janika parukat. Koos kaheksa-aastase tütre Miaga käidi üheskoos ka parukaid vaatamas.

Janika Tänak saates «Hommik Anuga».
Janika Tänak saates «Hommik Anuga». Foto: Kuvatõmmis videost

«Poeg küsis, kui paar nädalat oli ravi lõpuni, ütlesin, et kaks nädalat veel, siis saame minna ja ta vaatas mind ja ütles, et kahe nädala pärast ei ole sul ju juukseid peas. Tema sünnipäevasoov oli see, et emme saaks juuksed pähe,» nentis Janika. 

Kuigi diagnoos oli raske, tunnistas naine, et tal ei olnud kordagi tunnet, et ta ei tule sellest haigusest välja. «Ma ei tea, kas see on naiivsus või on see midagi harukordselt positiivset minu puhul, aga mul polnud kordagi tunnet, et ma sellest välja ei tuleks… Tundsin, et keegi hoiab mind kuskil. Ju mul oli vaja mingiks õpetuseks see teekond läbi käia.»

Loe otse allikast

Kommenteeri