Suve Jaan

Suve Jaan (õieti Johann Friedrich Sommer; 23. detsember 1777 Tallinn – 18. jaanuar 1851 Pärnu) oli eesti kirjanik.

Johann Friedrich Sommer sündis 1777. aastal Tallinnas ja õppis Tallinnas algkoolis ja Tallinna vene koolis[1].

Töötas vene keele õpetajana Rakvere (1808–1813), Viljandi (1814) ja Pärnu Kreiskoolis (1815–1837).

Johann Friedrich Sommer suri 1851. aastal Pärnus ja on maetud Pärnu Alevi kalmistule.

Looming

Tõi eesti kirjandusse vene ajaloo ainest ning käsitles seda sentimentaalses laadis, rõhutades keisritruudust ja Vene patriotismi.

Teoseid

  • Proosateos "Wenne Südda ja Wenne Hing: Suwwe Jaani mällestamissed surest Wenne ja Prantsuse sõast" (1841)
  • Jutustus "Luige Laus" (1852)

Viited

  1. ↑ Aarne Vinkel, Suve Jaani koht eesti kirjanduse ajaloos. Keel ja Kirjandus, 1959, nr 9, lk 534

Välislingid

  • Suve Jaan Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
  • Suve Jaan Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA

Kirjandus

  • Aarne Vinkel, Suve Jaani koht eesti kirjanduse ajaloos. Keel ja Kirjandus, 1959, nr 9, lk 533-543
  • Aarne Vinkel, Suve Jaani koht eesti kirjanduse ajaloos. Keel ja Kirjandus, 1959, nr 10, lk 584-594
allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Friedrich_Sommer