Xinjiang

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond

hiina 新疆维吾尔自治区
Xīnjiāng Wéiwú'ěr Zìzhìqū
uiguuri شىنجاڭ ئۇيغۇر ئاپتونوم رايونى
Shinjang Uyghur Aptonom Rayoni

Pindala: 1 660 000 km²
Elanikke: 21 813 334 (2010) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,1 in/km²
Pealinn: Ürümqi
Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna asendikaart

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond kuulub Hiina Rahvavabariigi koosseisu. Asub Hiina äärmises lääne- ja loodeosas.

Xinjiangi tuntakse ka Ida-Turkestanina (uiguuri keeles شەرقىي تۈركىستان Šärqiy-Türkistan), vene allikates kasutatakse piirkonna kohta ka nime Синьцзян. Ala piirneb India, Pakistani, Afganistani, Tadžikistani, Kõrgõzstani, Kasahstani, Venemaa Altai Vabariigi ja Mongooliaga. Xinjiangi põhjaosa nimetatakse Džungaariaks.

Piirkond sattus Qingi dünastia kontrolli alla 18. sajandil. Hiinas toimunud Xinhai revolutsiooni tulemusel 1912. aastal kukutati Hiina viimane keiser Pu Yi ja kuulutati välja Hiina Vabariik, kuid aastatel 1916–1926 toimunud sõdade käigus lagunes riik rivaalitsevate militaristlike grupeeringute vahel sisuliselt iseseisvateks piirkondadeks. Xinjiangi hoidis enda kontrolli all Hiina vabariigi prokommunistlik kuberner. 1944. aastal korraldati NSV Liidu toel võimuvastane ülestõus ja 12. novembril 1944 kuulutati Yiningis välja Ida-Turkestani Revolutsiooniline Vabariik. Pärast seda, kui kommunistid võitsid Hiina kodusõja, liideti Xinjiang Hiina Rahvavabariigiga.

Loodus

Piirkonna põhjaosa moodustab Džungaaria nõgu. Keskel asub Tian Shani mäestik, millest lõunas asub Tarimi nõgu Taklimakani kõrbega. Lõunapiiril asub Kunlun. Suurim järv oli Lop Nur, mis tänapäeval on pea täiesti ära kuivanud. Tänapäeval on suurim järv Bosten.

Rahvastik

2000. aasta rahvaloenduse andmetel on piirkonna elanikest 45% uiguure, 41% hiinlasi, 7% kasahhe ja 5% hueisid. Alla 1% on kirgiise, mongoleid, tungsjange, tadžikke, sibosid, mandžusid ja teisi.

Haldusjaotus

Ringkonna õigustega linnad

Maakonna õigustega linnad

(otsealluvusega provintsile)

Ringkonnad

Autonoomsed ringkonnad

Kohanimed

Xinjiangis on kasutusel nii uiguuri- kui ka hiinakeelsed kohanimed ning lisaks kasutatakse rahvusvahelises meedias ingliskeelseid nimekujusid, mis kohati erinevad üksteisest märkimisväärselt.

Hiina keelesUiguuri keelesInglise keeles
乌鲁木齐, Wūlǔmùqíئۈرۈمچى, ÜrümčiÜrümqi
克拉玛依, Kèlāmǎyīقاراماي, QaramayKaramay
吐鲁番, Tǔlǔfānتۇرپان, TurpanTurpan
哈密, Hāmìقۇمۇل, QumulHami
库尔勒, Kùěrlèكورلا, KorlaKorla
博乐, Bólèبورتالا, BörtalaBole
昌吉, Chāngjíسانجى, SanjiChangji
阿克苏, Ākèsūئاقسۇ, AqsuAksu
喀什, Kāshíقەشقەر, QäšqärKashgar
和田, Hétiánخوتەن, HotänHotan
伊宁, Yīníngقۇلجا, QuljaGhulja
阿勒泰, Ālètài;ئالتاي, AltayAltay
塔城, Tǎchéngچۆچەك, ČöčäkTacheng
阿图什, Ātúshíئاتۇش, AtušArtux
石河子, Shíhézǐشىخەنزە, ŠixänjäShihezi
莎车, Shāchēيەكەن, YäkänYarkand
塔什库尔干, Tǎshíkùěrgānتاشقورغان, TašqurǧanTashkurgan
龟兹, Qiūcíكۇچار, KučarKucha
尼雅, Níyǎنىيە, NiyäNiya
且末, Qiěmòچەرچەن, ČärčänCharchan
若羌, Ruòqiāngچاقىلىق, ČaqiliqQarkilik
英吉沙, Yīngjíshāيېڭىسار, YeŋisarYengisar
准噶尔盆地, Zhǔngáěr péndìجۇڭغار ئويمانلىقى, Jungǧar oymanliqiDzungaria Basin
塔里木盆地, Tǎlǐmù péndìتارىم ئويمانلىقى, Tarim oymanliqiTarim Basin
吐鲁番盆地, Tǔlǔfān péndìتۇرپان ئويمانلىقى, Turpan oymanliqiTurpan Depression
塔克拉玛干沙漠, Tǎkèlāmǎgān shāmòتەكلىماكان قۇملۇقى, Täklimakan qumluqiTaklamakan Desert
乔戈里峰, Qiáogēlǐ fēngچوگىر چوققىسى, Čogir čoqqisiK2 Mountain
天山山脉, Tiān Shān shānmàiتەڭرىتاغ, TäŋritaǧTian Shan Mountains
帕米尔高原, Pàmǐěr gāoyuánپامىر ئېگىزلىكى, Pamir egizlikiPamir Mountains
罗布泊, Luóbù pōلوپنۇر, Lop nurLop Nur Lake
艾丁湖, Àidīng húئايدىڭكۆل, AydiŋkölAyding Lake
额尔齐斯河, Éěrqísī héئېرتىش دەرياسى, Ertiš deryasiIrtysh River
丝绸之路, Sīchóu zhī lùيىپەك يولى, Yipäk yoliSilk Road

Viited

    Välislingid