Teadus

Teadlased jõudsid järeldusele, kuidas võis tekkida nüüdiselu olilisim alus – ribosoom

Teadlased jõudsid järeldusele, kuidas võis tekkida nüüdiselu olilisim alus – ribosoom
Teadlased jõudsid järeldusele, kuidas võis tekkida nüüdiselu olilisim alus – ribosoom
Selline on üks täna rakkudess toimiva ribsoomi mudel. Aga see pole algusest peale üldse nii olnud.
Loe kokkuvõtet

Kuidas sai oma alguse raku «valgutehas», mis loeb geneetilist koodi ja paneb kokku kõik meie keha valgud? Ribosoom on nii hädavajalik ja samas nii keerukas, et selle teke tundub esmapilgul peaaegu võimatu. Ometi viitab värske käsitlus ajakirjas «PNAS Nexus», et vastus ei pruugi peituda täiuslikkuse aeglases lihvimises. Teadlased pakuvad välja, et ribosoomi eelkäija võis olla märksa lihtsam ja sõltuvam struktuur, kui seni arvatud. See lähenemine nihutab tähelepanu üksikult arenevalt molekulilt erinevate süsteemide võimalikule koostööle. Nii kerkib esile mõte, et elu keerukus võis sündida partnerlusest, mitte üksildasest enesetäiendusest. Kas just selline ootamatu liit pani aluse mehhanismile, millest sõltub kogu tuntud elu?

Ribosoomi võib võrrelda tehasega, mis loeb geneetilist juhendit ja toodab selle alusel valke. Igas elusrakus on tuhandeid ribosoome ning ilma nendeta ei suudaks ükski organism ellu jääda. Ometi on see süsteem nii keerukas, et selle tekkimine näib esmapilgul peaaegu võimatu. Ribosoomi teke aga võibki jääda mõistatuseks aga siinkohal on pakkuda mõnesid oletusi.

Teadusajakirjas «PNAS Nexus» avaldatud ülevaateartiklis märgivad Michael Lynch ja Andrew Ellington, et ribosoom, mis loob kõik rakuvalgud, koosneb ka ise mitmetest valkudest. Autorid püstitavad küsimuse, kuidas ribosoom sellisel juhul esmalt tekkis.

Loe allikat

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga