Uuring: taimetoitlus vähendab viit tüüpi vähiriski

Taimetoitlastel on lihasööjatega võrreldes oluliselt väiksem risk haigestuda viide levinud vähitüüpi, nähtub 1,8 miljonit inimest hõlmanud mahukast uuringust. Samas haigestusid taimetoitlased sagedamini teatud tüüpi söögitoruvähki ja veganid soolevähki.

Toitumise ja vähiriski seoseid on uuritud juba aastaid. Senised uuringud olid aga sageli liiga väikesed ja taimse toidulauaga inimesi sattus valimisse niivõrd vähe, et haruldasemate vähivormide ja toitumiseelistuste vahele ei saanud tõmmata selgeid seoseid, vahendab The Guardian.

Nüüd analüüsis rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Oxfordi Ülikooli teadlastega üheksa varasema uuringu andmeid. Seeläbi said nad aimduse, kuidas muutus Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Taiwanis ja Indias elavate uurimisaluste tervis keskmiselt 16 aasta jooksul. 

Andmete põhjal uuris töörühm 17 erineva vähitüübi esinemist: sh seedekulgla, kopsude, suguelundite, kuseteede ja vere vähivorme. Uurijad arvestasid tulemustes ka inimeste kehamassiindeksi, suitsetamisharjumuste ja muude elustiiliteguritega.

Taimetoidu head ja vead

Töörühm jagas osalejad toitumise põhjal viide rühma. Valimisse kuulus üle 1,6 miljoni lihasööja, ligi 57 000 linnulihasööjat ja 43 000 kalasööjat ehk peskataarlast, üle 63 000 taimetoitlase ja pea 8850 vaid taimset toitu söövat veganit. Lihasööjateks loeti inimesed, kes tarbisid punast või töödeldud liha.

Uuringu peaanalüütiku Aurora Pérez-Cornago sõnul on tulemus taimetoitlastele hea uudis. Ilmnes, et taimetoitlastel on lihasööjatega võrreldes 21 protsenti väiksem risk haigestuda kõhunäärmevähki. Samuti esines neil 12 protsendi võrra harvem eesnäärmevähki ja üheksa protsenti vähem rinnavähki. Lisaks tuvastasid teadlased, et taimetoitlastel on 28 protsenti madalam neeruvähi ja 31 protsenti väiksem hulgimüeloomi ehk luuüdivähi risk.

Taimetoitlus annab seega tervisele mitu eelist ning madalam kehakaal ja kolesteroolitase toetavad üldist tervist. Sellest hoolimata tuvastas töörühm taimetoitlusel ka võimalikke varjukülgi. Taimetoitlastel oli lihasööjatega võrreldes peaaegu kaks korda suurem risk haigestuda söögitoru lamerakk-kartsinoomi. Uuringu autorite hinnangul võib see tuleneda loomsetes toitudes leiduvate oluliste toitainete, näiteks B-vitamiinide puudusest.

Veganite soolevähirisk oli aga lihasööjatest 40 protsenti suurem. Kuna veganid ei tarbi üldse piimatooteid, oletavad teadlased, et kõrgem risk on seotud väiksema kaltsiumitarbimisega. Veganid said uuringu andmetel kaltsiumi keskmiselt vaid 590 milligrammi päevas, mis jääb näiteks Suurbritannia soovituslikust 700-milligrammisest normist allapoole.

Viimane on samas vastuolus mitmete teiste uuringute tulemustega, milles oli taimetoitlaste soolevähirisk lihasööjate omast 10–40 protsenti väiksem. Kuigi kõik sel viisil saadud tulemused polnud statistiliselt olulised, võib teiste teadlaste sõnul olla oma osa värske töö ülesehituses. Kõik lihasööjad liigitati seekord ühte rühma, ükskõik kui palju või vähe nad seda sõid.

Kuldne kesktee: kala ja linnuliha

Inimesed, kes ei soovi lihast täielikult loobuda, saavad samuti oma tervist toitumisega hoida. Uuring näitas, et kalasööjatel on 15 protsenti väiksem soolevähi risk. Samuti esines neil seitse protsenti harvem rinnavähki ja 27 protsenti vähem neeruvähki. Uuringus osalejad, kes loobusid punasest lihast, kuid sõid linnuliha, haigestusid eesnäärmevähki seitse protsenti harvemini.

Uurijad on pikalt vaielnud, mis täpselt vähiriski vähendab. Küsimus seisneb selles, kas tervist kaitseb taimse toidu rohkus või hoopis punase liha puudumine. Uuringu ühe autori ja Oxfordi Ülikooli epidemioloogia emeriitprofessor Timothy Key hinnangul võib erinevus tuleneda tõenäolisemalt tarbitud lihast endast. Oma uuringus nad kolleegidega seda siiski otseselt ei hinnanud.

Töörühm tõdeb, et kuna uuringute andmekogumine algas valdavalt 1990. ja 2000. aastatel, on inimeste toidulaud praeguseks märgatavalt muutunud. Key sõnul võiski tulemusi mõjutada asjaolu, et võrreldes uuemate uuringutega jäi seekord uuritud lihasööjate tarbitud lihakogus tagasihoidlikumaks. Kui lihasööjate rühmas oleks olnud rohkem väga suure lihatarbimisega inimesi, võinuksid tulemused olla teistsugused.

Uuringuga mitte seotud Aberdeeni ülikooli teadlase Jules Griffini sõnul oleks uuringu ülesehituses arenguruumi. Töös puudub tema hinnangul võrdlus rühmaga, kes sööb riiklike toitumissoovituste järgi. Ühendkuningriigi näitel sisaldab selline toitumine liha ja kala mõõdukalt, kuid tagab samal ajal oluliste toitainete omastamise. Griffini sõnul võib just see olla elanikkonna jaoks parim toitumisviis, vähendamaks toiduga seotud vähiriski.

Uuring ilmus ajakirjas British Journal of Cancer.

Loe allikast edasi