See artikkel räägib osariigist; poolsaare kohta vaata artiklit Yucatáni poolsaar

Yucatáni osariik
hispaania Estado Libre y Soberano de Yucatán
Lipp Vapp
Pindala: 39 612 km²
Elanikke: 2 320 898 (2020)[1]
Rahvastikutihedus: 58,6 in/km²
Pealinn: Mérida

Yucatáni osariik, ametlikult Yucatáni vaba ja suveräänne osariik (Estado Libre y Soberano de Yucatán), on osariik Mehhiko idaosas, Yucatáni poolsaarel Atlandi ookeani rannikul. Yucatáni osariik on jagatud 106 vallaks.

Yucatán paikneb Yucatáni poolsaare põhjaosas, piirnedes edelas Campechega, kagus Quintana Rooga ja põhjas Mehhiko lahega.

Enne hispaanlaste vallutust oli see piirkond maiade tsivilisatsiooni üks tähtsamaid keskusi. Just sinna rajasid maiad oma kuulsaimad linnad, nagu Chichén Itzá, Izamal, Mayapán, Ek' Balam ja T'ho (praegune Mérida), kus õitses keerukas arhitektuur, astronoomia ja kirjakeel.

Pärast hispaanlaste järkjärgulist vallutust 16. ja 17. sajandil kujunes kogu poolsaarest Yucatáni kindralkaptenkond, mis oli Hispaania koloniaalvõimu all. Mehhiko iseseisvumise järel 1821. aastal kuulutas Yucatáni kuberner samuti piirkonna sõltumatuks ning see liitus esialgu Esimese Mehhiko Keisririigiga. 1823. aastal keisririik lagunes ning moodustati Yucatáni Vabariik, mis sama aasta detsembris ühines vabatahtlikult föderaalse Mehhiko vabariigiga. Pinged föderaalse valitsuse ja kohalike võimude vahel viisid selleni, et 1841. aastal kuulutas Yucatán end taas iseseisvaks, moodustades teise Yucatáni Vabariigi. Lõpuks liitus piirkond 1848. aastal uuesti Mehhikoga.

1858. aastal loodi Yucatáni osariigist eraldatud alast Campeche osariik. 1902. aastal Porfirio Díazi valitsusajal loodi Yucatánist eraldatud alast föderaalne territoorium, millest hiljem kujunes Quintana Roo osariik.

Yucatáni osariik on loodud 1824. aastal. Osariigis asuvad ühed kuulsamad maajade linnavaremed Chichén Itzá ja Uxmal.

Yucatáni osariik on jagatud 106 kohaliku omavalitsuse üksuseks.

• Yucatáni väin

• Yucatáni osariigi koduleht