Vireši vald
| Vireši vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Virešu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 154,54 km² | |
Elanikke: 506 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 3,3 in/km² | |
| Keskus: Vireši | |
 |
Vireši vald (läti keeles Virešu pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.
Vald piirneb sama piirkonna Koivaliina, Trapene, Variņi, Palsmane ja Grundzāle vallaga ning Gulbene piirkonna Lejasciemsi vallaga.
Valla pindala on 154,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 676 inimest.[2] Valla keskus on Vireši küla. Vallavanem on Māris Ceļmillers.[3]
Valda läbib Koiva jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Vecpalsa, Vidaga ja Vizla.
Ajalugu
1945. aastal moodustati Koivaliina valda Koivaliina ja Vidaga külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 likvideeriti Vidaga külanõukogu, aga selle aladest moodustati Vireši külanõukogu (sisuliselt nimetati külanõukogu lihtsalt ümber). Aastal 1981 liideti sellega osa Grundzāle külanõukogu aladest.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Hopa piirkonda.
Kaitstavad objektid
Muinsusmälestistest on regionaalse kaitse all Staldese linnamägi, Vidaga muinaskalme, Šķiņķi muinaskalme ehk Rootsi kalmistu ja Līvese küla kui vana säilinud maa-arhitektuuri näide.[5] Looduskaitse all on Žagatase pank, Jaunžagatase orunõlv, Vireši metsõunapuu, Randati pank koos Tilderi orunõlvaga, Lejasbindi orunõlv, Vidaga dolomiidipaljand, Vizla oru paljandid koos Žākļi rändrahnuga ja Vidaga lehiseallee. Valla keskosa läbib Ziemeļgauja kaitstav maastik.[6]
Asustus
Aastal 2011 elas vallas 562 lätlast, 34 venelast, 4 valgevenelast, 14 ukrainlast ja 2 poolakat.[7]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[8] |
|---|---|---|
| Bindi | mazciems | |
| Līves | mazciems | 25 (2007) |
| Randati | mazciems | 15 (2007) |
| Saliņkalns | mazciems | 20 (2007) |
| Sikšņi | mazciems | 50 (2007) |
| Staldes | mazciems | 10 (2007) |
| Žagatas | mazciems | 8 (2001) |
| Vidaga | ciems | 155 (2025) |
| Vireši | ciems | 107 (2025) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Koiva
Sild üle Vizla jõe
Vizla jõgi
Pank Koiva kaldal
Vizla jõe kärestikud
.jpg)
Viited
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Apes novads, vaadatud 13.06 2017
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 23.07 2025
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- 1 2 datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.