Vegesack

 See artikkel on suguvõsast; Saksamaa Bremeni linnaosa kohta vaata artiklit Vegesack (linnaosa).

Vegesacki suguvõsa aadlivapp

Vegesack, varem ka Fegesack (läti keeles Fēgezaks, vene keeles Вегесак) on Vestfaalist Münsterist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Vana-Liivimaale jõudsid Vegesackid ilmselt 15. sajandi lõpus. Vegesackide Liivimaa haru alusepanijaks oli Tallinna raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Albrecht Vegesack (u 1460−enne 1524), kes oli tõenäoliselt Münsteri kodaniku Heinrich Vegesacki poeg.[1]

Vegesackid rüütelkonna matriklis

28. veebruaril 1598. aastal aadeldati Poola kuningas Sigismund III poolt Albrechti pojapoeg, Riia bürgermeister Konrad Vegesack (surn. 1626) koos vendadega Gotthardi (surn. 1625), Casperi (surn. 1623/1629) Albrechtiga (surn. umbes 1631) Poola aadlikuks. 12.7.1651. aastal said nende järeltulijad Rootsi aadlitiitli ja 1664 immatrikuleeriti Georg von Vegesack ja tema vennapojad Balsar, Bendix, Gothard ja Konrad Rootsi rüütelkonda tituleerimata aadlisuguvõsana nr. 679[2][3] ja 1830 ka vabahärrade suguvõsana (nr. 379).

Suguvõsa kuulus 1745 Liivimaa nr. 63 ja 1867 Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr. 102.

Suguvõsa liikmeid

Raiskumsi mõis oli Vegesackide valduses 1815−1920. Fideikomiss a-st 1882

Vegesacki suguvõsa mõisavaldused

Viited

  1. 1 2 3 4 5 Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, seite 624
  2. "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 542".
  3. von Vegesack Nr. 679, riddarhuset.se
  4. Martin Malve; Anu Kivirüüt; Raido Roog; Madis Maasing; Sebastian Wärmländer, ARCHAEOLOGICAL PILOT STUDY OF THE GALLOWS HILL IN TARTU, ArchAeologicAl Pilot study of the gallows hill in Tartu, 2012, pg 207-216
  5. Vegesack, Hans (1519-1550) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  6. Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 55
  7. Adelheim, Georg. Die Genealogie der alten Familien Reval von Heinrich Laurenty. Reval: In Kommission bei F. Wassermann, 1925, 11 .
  8. Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, Privilegium nobilitatis Senatus Rigensis, seite 269
  9. Vegesack, Gotthard (IV.) v. (1686-1764) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  10. Vegesack, Gotthard v. (V) (1723-1792) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  11. 1 2 3 4 Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, seite 625
  12. Vegesack, Gotthard v. (VI) (1757-1818) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  13. Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, seite 45-46

Kirjandus

  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VIII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1934. Lk 705−719 .
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 198−208 .
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 624−625 .
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1961. Lk 432−442.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 201−203.
  • Nordisk familjebok konversationslexikon och realencyklopedi. Trettioförsta bandet. Stockholm: Nordisk familjeboks förlags aktiebolag, 1921. Lk 1004−1005 .
  • Svenskt biografiskt handlexikon. Ny upplaga. Senare delen L−Ö. Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1906. Lk 701 .
  • Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923. Fyrtiosjätte årgången. Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1922. Lk 1336-1337 .
  • Vegesack, Manfred von. Herkunft und Stammtafeln derer von Vegesack. Heidelberg: Heidelberger Verlangsanstalt und Druckerei GmbH, 1959.

Välislingid