Theater an der Wien on teater Austria pealinnas Viinis Mariahilfi linnaosas, Theater auf der Wiedeni järeltulija. See teater on etendanud olulist osa Viini klassikalise opereti sünniloos. Hoone ehitati Franz ja Anton Jägeri ning Josef Reymundi projekti järgi Emanuel Schikanederi eestvedamisel kaupmees Bartholomäus Zitterbarthi (1757–1806) rahaga. Teater on saanud nime (tõlkes 'teater Wieni kaldal') lähedalt mööda voolava Wieni jõe järgi.

Teatrimaja avati 13. juunil 1801 Emanuel Schikanederi allegoorilise eelmänguga "Thespis Traum" ja Franz Teyberi ooperiga "Alexander", mis oli spetsiaalselt selleks puhuks komponeeritud. Tegu oli omal ajal Viini suurima (1932 istekohta) ja soosituima teatriga. Lavale mahtus korraga 500 näitlejat ja 50 hobust. Esialgu spetsialiseeruti populaarsete Zauberoper'ite (võluooper) ettekandmisele. Samuti pühendati tähelepanu Wolfgang Amadeus Mozarti teostele – just siin esietendus Schikanederi tellitud ja tema libretole kirjutatud Singspiel "Võluflööt" ("Die Zauberflöte"). Aastatel 1803–1805 elas selle teatri ruumides Ludwig van Beethoven ning komponeeris ka selle jaoks oma ainsa ooperi "Leonore" (esiettekanne 1805), mis sai hiljem mõneti muudetud faabulaga pealkirjaks "Fidelio" ja tuli samas esiettekandele 1806. aastal.

Aastatel 1821–1822 oli teatri impressaario Euroopa oma ala suurmeister Domenico Barbaia, kelle initsiatiivil etendusid paljud Gioachino Rossini ooperid. Aastatel 1846–1847 triumfeeris selle teatri laval rootsi sopran Jenny Lind. 1945–1955 tegutses siin Viini Riigiooper, kuni taastati selle sõjas purustatud hoone. 1955. aastal Theater an der Wien suleti, kuna hoone ohutus jättis tublisti soovida. 1961. aastal müüs Viini linnavalitsus maja maha. 1960–1962 hoone rekonstrueeriti ja avati tublisti ümberehitatuna taas teatrina. 30. mail 1962 avati maja Mozarti ooperiga "Võluflööt". 24. mail 1970 dirigeeris Leonard Bernstein seal "Fidelio" etendust, mis oli pühendatud Beethoveni 200. sünniaastapäevale.

1980. aastatel ilmestasid teatri repertuaari muusikalid. 1983–1988 etendati igal õhtul Andrew Lloyd Webberi muusikali "Cats" ("Kassid"). Viis aastat oli mängukavas ka Webberi "The Phantom of the Opera" ("Ooperifantoom"). Selles teatrimajas on tulnud esiettekandele Eric Woolfsoni muusikal "Freudiana" (1990) ning Sylvester Levay muusikalid "Elisabeth" (1992) ja "Mozart!" (1999). Alates 1962. aastast on Theater an der Wien üks Viini muusikafestivali "Wiener Festwochen" peamisi lavasid. 2006. aastal organiseeriti festival "Mozart an der Wien", kus aasta jooksul mängiti 80 õhtul neid Mozarti oopereid, mida on läbi aegade selles teatrimajas esitatud.

Tänapäeval paistab Theater an der Wien silma segarepertuaari poolest. Mängukavas on operetid, muusikalid, lai valik oopereid barokist kuni 20. sajandini, samuti Hispaania zarzuela'd ning antakse ka galakontserte.

Selles teatris on tulnud maailmaesiettekandele palju operette, oopereid ja mõned muusikalid. Ooperitest on lisaks ülal nimetatud Mozarti ja Beethoveni teosele esietendunud Franz Schuberti "Die Zauberharfe" ("Võluharf"; 1820) ja "Rosamunde" (1823), Albert Lortzingi "Der Waffenschmied" (1846), Gottfried von Einemi "Jesu Hochzeit" (1980), Friedrich Cerha "Netzwerk" (1981), Wolfgang Mittereri "Massacre" (2003) jt.

• Franz von Suppé "Das Pensionat" (1860), "Die Frau Meisterin" (1868) ja "Bellmann" (1887);
• Johann Strauss noorema "Indigo und die vierzig Räuber" (1871), "Karneval in Rom" ("Rooma karneval", 1873), "Die Fledermaus" ("Nahkhiir", 1874), "Cagliostro in Wien" (1875), "Prinz Methusalem" (1877), "Blindekuh" (1878), "Das Spitzentuch der Königin" (1880), "Der Zigeunerbaron" ("Mustlasparun", 1885), "Simplicius Simplicissimus" (1887), "Jakuba" (1894), "Waldmeister" (1895) ja "Die Göttin der Vernunft" (1897);
• Carl Millöckeri "Gräfin Dubarry" (1879), "Apajune, der Wassermann" (1880), "Der Bettelstudent" ("Kerjusüliõpilane", 1882), "Gasparone" (1884), "Der Feldprediger" (1884), "Die sieben Schwaben" (1887) ja "Der arme Jonathan" (1890);
• Carl Zelleri "Die Carbonari" (1880), "Der Vogelhändler" ("Linnukaupleja", 1891) ja "Der Obersteiger" (1894);
• Richard Heubergeri "Der Opernball" ("Ooperiball", 1898);
• Edmund Eysleri "Bruder Straubinger" (1903) ja "Die gold’ne Meisterin";
• Leo Falli "Die Dollarprinzessin" ("Dollariprintsess", 1907) ja "Die Rose von Stambul" (1912);
• Franz Lehári "Wiener Frauen" (1902), "Die lustige Witwe" ("Lõbus lesk", 1905), "Der Mann mit den drei Frauen" (1908), "Der Graf von Luxemburg" ("Krahv Luxemburg", 1909), "Eva" (1911), "Die ideale Gattin" (1913), "Endlich allein" (1914), "Frasquita" (1922), "Die gelbe Jacke" (1923) ja "Schön is die Welt" (1931);
• Oscar Strausi "Der tapfere Soldat" ("Vapper sõdur, 1908), "Die Dorfmusikanten" (1919) ja "Der Bauergeneral" (1931);
• Imre Kálmáni "Der kleine König" (1912), "Gold gab ich für Eisen" (1914), "Gräfin Mariza" ("Krahvinna Mariza", 1924), "Die Zirkusprinzessin" ("Tsirkusprintsess", 1926), "Die Herzogin von Chicago" (1928) ja "Der Teufelsreiter" (1932);
• Bruno Granichstaedteni "Bacchusnacht Auf Befehl der Kaiserin" (1915), "Der Orlow" (1925) ja "Reklame!" (1930);
• Jean Gilberti "Die Dame mit dem Regenbogen" (1933);
• Gerald Ábráhami "Dschainah" (1935);
• Ralf Benatzky "Axel an der Himmelstür" (1936).

• Teatri koduleht