Suurkoovitaja

Alamliigid

Liigil on kolm alamliiki[3]:

Välimus

Suurkoovitaja on 36–41 cm pikk. Tiibade siruulatus on 80–92 cm. Kaalub 255–360 g.[4]

Ülapool on pruunikashall, päranipuala ja kaenlasulestik on valged. Tumepruun nokk on pikk ja allapoole kõver. Jalad on pikad ja sinakashallid. Sarnaneb välimuselt väikekoovitajaga, kuid suurkoovitaja on suurem ja tema lagipea on ühevärvuseline.[5] Emaslind on suurem ja pikema nokaga.[4]

Levik

Suurkoovitaja levila ulatub Briti saartest Mandžuuriani. Talvituvad Vahemere ääres, Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Ida-Hiinas, Lõuna-Jaapanis, Filipiinidel ja Sunda saartel.[4]

Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline haudelind[6]. Eestisse saabub ta märtsis-aprillis[6].

Pesitsevad rabades, nõmmedel, aasadel ja padurates. Talvel elavad lahtede, estuaaride, järvede ja jõgede ääres.[4]

Toitumine

Toituvad rõngussidest, lülijalgsetest, limustest, marjadest ja seementest. Vahel söövad ka väikseid kalu, kahepaikseid, sisalikke, noori linde ja väikseid närilisi.[4] Võivad tervelt alla neelata 20–25 mm pikkuseid krabisid.[7]

Otsivad toitu mudast või niiskest mullast. Mõned on talvitusalal territoriaalsed, teised toituvad parvedes. Vahel varastavad toitu liigikaaslastelt või teistelt kahlajatelt.[4]

Pesitsemine

Pesa asub maapinnal 20–30 cm kõrguses rohus. Et pesa asukohta varjata, maandub suurkoovitaja kaugel ja kõnnib pesani.[8] Ühel ruutkilomeetril pesitseb kuni 10 paari. Suurkoovitajad on väga paigatruud.[4]

Emaslinnud munevad aprilli lõpust juuli alguseni.[4] Kurnas on neli muna mõõtmetega 68 × 47 mm. Muna kaalub 76 g.[7] Mune hauvad mõlemad vanemad 27–29 päeva.[4] Kumbki vanalind istub pesal 2–3 tundi järjest.[8] Pojad saavad lennuvõimeliseks 32–38 päeva vanuselt.[4]

Eluiga

Suurkoovitaja võib elada 32-aastaseks.[4]

Looduslikud vaenlased

Suurkoovitaja mune ja poegi söövad rebased ja varesed.[8] Ohuks on ka tuuletallajad, kuid vahel pesitsevad suurkoovitajad tuuletallajate pesade lähedal, sest seal on teisi kiskjaid vähem.[9]

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2017). Numenius arquata. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2017.
  2. ↑ "Suurkoovitaja - täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 30. juunil 2025.
  3. ↑ "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers – IOC World Bird List". www.worldbirdnames.org. Vaadatud 30. juunil 2025.
  4. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 504–505. ISBN 8487334202.
  5. ↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 50.
  6. 1 2 L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 234
  7. 1 2 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 366–368. ISBN 0803225539.
  8. 1 2 3 "Conserving the curlew". Game and Wildlife Conservation Trust. Vaadatud 4. juulil 2025.
  9. ↑ Norrdahl, Kai; Suhonen, Jukka; Hemminki, Ossi; Korpimäki, Erkki (1. jaanuar 1995). "Predator presence may benefit: kestrels protect curlew nests against nest predators". Oecologia (inglise). 101 (1): 105–109. DOI:10.1007/BF00328906. ISSN 1432-1939.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Suurkoovitaja