Pärnu sadam on ajalooline sadamakoht Pärnu jõe suudmes. Tänapäeval hõlmab Pärnu sadam eri ettevõtteile kuuluvaid sadamaid kesklinna sillast Pärnu laheni, mida jõesuudmes piiravad muulid.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli Pärnu sadamas kolm sadamaettevõtet^[1]:

• AS Pärnu Sadam, mille omanikud olid Pärnu Linnavalitsus ja erainvestorid, hiljem AS Trancom
• AS Pärnu Laevatehas
• AS Reldor, mis ehitas uue kai jõe paremkaldale.

Üks kai kuulus ka kalandusettevõttele Jakari ning jõe vasakkaldal paikneb jahisadam.

Tänapäeval on Pärnu sadama operaator AS Pärnu Sadam.

Sadama koordinaadid on 58°23’ N ja 24°28,8’ E.

19. sajandi lõpul, pärast kitsarööpmelise raudtee ja Waldhofi tselluloosivabriku rajamist hakkas väliskaubandus läbi Pärnu sadama kiiresti arenema ja sellest kujunes oluline väljaveosadam. 1898. aastal alustati sadama renoveerimist ja sissesõidukanali süvendamist.^[2]

1912. aastaks oli Pärnu sadamas kaks kaid kolme elektri jõul töötava sadamakraanaga. Kuna faarvaater jäi ka pärast süvendamist suurtele laevadele madalaks, tuli suurema süvisega alustelt lossida osa kaubalastist reidil. Sadamas töötas kolm pukserit ja jäälõhkuja.^[2]

Eksporditi peamiselt palke, propse ja puidutooteid, sh raudteeliipreid, saematerjali, lina ja linaseemneid, kanepit, takku, teravilja ja tselluloosi. Importkaupadest olid olulisemad sool, heeringas, kivisüsi, korgipuu, masinad, vein ja kuivatatud kala. Enamik sadamat külastanud laevadest oli registreeritud välismaa sadamates, Venemaa lipu all sõitvaid aluseid oli laevadest 10–15%.^[2]

1906. aastal vedasid reisaurikud Vasa ja Dagmar Pärnust Riiga 2945 reisijat ja 11 924 t kaupa. Riiast Pärnusse toodi omakorda 2769 reisijat ja 6940 t kaupa. Pärnu Vallikraavis ja Sauga jõe suudmes seisid talvekorteris peamiselt purjekad. 1909/1910. a. talvel ootas Pärnus uut navigatsiooniaega kokku 88 laeva.^[2]

• Pärnu Sadama koduleht
• Pärnu sadam Merevikis