Marius Ivaškevičius (sündinud 26. märtsil 1973 Molėtais Utena maakonnas) on leedu proosa- ja näitekirjanik.^[1]

Pärast keskkooli lõpetamist Molėtais õppis ta aastatel 1991–1997 Vilniuse Ülikoolis leedu keelt ja kirjandust.^[1]

Aastatel 1996–1999 töötas ta reporterina ajalehe Respublika laupäevalisas Julius, 1999–2000 oli samas laupäevalisas toimetaja. Aastatel 2000–2001 töötas Leedu Televisiooni kultuurisaadete režissööri ja toimetajana.^[1]

Hiljem on ta tegutsenud ka filmirežissööri ja stsenaristina. Ta on kahe dokumentaalfilmi režissöör: "Einu" ("Ma lähen"^[2], kirjanik Vincas Mykolaitis-Putinasest, 1999) ja "Punsko novelės" ("Punski novellid", Poolas Punski ümbruskonnas juba igiammu elavatest leedulastest, 2000).^[1]

1996. aastal debüteeris ta novellikoguga "Kam vaikų" ("Milleks lapsi").^[1] 1998. aastal debüteeris ta ka näitekirjanikuna. Samast aastast on ta ka Leedu Kirjanike Liidu liige.

Tema näidendeid on peale Leedu teatrite mängitud Läti, Eesti, Vene, Poola, Itaalia, Prantsusmaa, Soome, Uus-Meremaa teatrites. Tema teoseid – proosat, stsenaariume, näidendeid – on tõlgitud eesti, läti, vene, valgevene, poola, saksa, inglise, prantsuse, itaalia, sloveenia jt keeltesse.^[1]

2002 aastal avaldas romaani "Rohelised".^[2]

Eesti Draamateatris on 24. aprillist 2016 mängukavas tema väljarändeteemaline näidend "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika", mille on lavastanud Hendrik Toompere juunior. Ta on kirjutanud selle põhjal esimese romaani "Väljaheitmine. Londoni nõel" ja teise romaani "Väljaheitmine. Kristus ja Tšingis-khaan". Ta kavatseb selle näidendi põhjal avaldada veel ühe romaani.^[2]

• 2017 – Kuldne Mask, parim draamanäidendi dramaturgitöö (Majakovski-nimelise Moskva Akadeemilise Teatri lavastus "Russki roman" ("Русский роман"))^[1]
• 2018 – Leedu riiklik preemia (Marius Ivaškevičiusele kui kirjanikule)
• 2021 – Eesti Teatriliidu eriauhind (kuraatoriprogramm Vabal Laval, mis on peegeldanud postsovetliku Ida-Euroopa ühiseid kogemusi värskes vormis)