Lään (Rootsi)

Lään (rootsi keeles län) on 1. järgu haldusüksuse tüüp Rootsis.

Rootsi jaguneb praegu 21 lääniks.

Ajalugu

Birger Jarl ja Magnus Aidalukk kehtestasid lossiläänid (slottslän), kui ledung kujundati ümber kindlateks maksudeks. Olid ka kuningliku perekonna liikmete ülalpidamisläänid, pandiläänid laenude puhul eraisikutelt kroonile ja teenistusläänid vastutasuks sõjaväeteenistuse eest.

1634. aasta valitsemisreformiga kehtestati läänisüsteem. Esialgsed läänid kajastuvad ajaloolistes maakondades.

Aastast 1810 on jaotus läänideks põhijoontes säilinud. Viimasel ajal on siiski toimunud kolm suuremat muudatust. Aastal 1968 liideti Stockholmi linn Stockholmi lääni koosseisu. 1. jaanuaril 1997 liideti Kristianstadi lään ja Malmöhusi lään Skåne lääniks. 1. jaanuaril 1998 moodustati Västra Götalandi lään, kuhu ühendati varasemad Göteborgi ja Bohusi lään, Älvsborgi lään ja Skaraborgi lään, välja arvatud Habo vald ja Mullsjö vald.

Halduskorraldus

Poliitilisi funktsioone täidavad maavolikogu (landstingsfullmäktige), mille valib rahvas, ja maavalitsus (länsstyrelse), mis on riigi organ läänis.

Maavalitsus

Pikemalt artiklis Maavalitsus

Maavalitsus (länsstyrelse) on riigi piirkondlik esindaja, mis toimib lääni ja riigi vahelise vahelülina. Maavalitsuse juhi, keda kutsutakse maavanemaks (landshövding), nimetab Rootsi valitsus. Läänivalitsuse kompetentsis on muuhulgas teatud sotsiaalküsimused ja piirkondlik sotsiaalne planeerimine.

Lääni riiklike organite seas on ka näiteks lääni töökomisjon ja metsavalitsus. Need alluvad vastavale üleriigilisele organile.

Landsting

Landsting on teise astme kohalik omavalitsus, mille poliitiline organ on maavolikogu (landstingsfullmäktige). Maavolikogu nimetab landsting'i valitsuse, mis juhib ja koordineerib landsting'i tööd. Landsting'i kompetentsis on tähtsaimal kohal tervishoiuküsimused. Tavaliselt on selle kompetentsis ka haridus, kultuur (peamiselt lääni muusikaasutused, teatrid ja muuseumid) ning majanduse toetamine. Ühistranspordi valdkond on sageli jaotatud landsting'i ja valdade vahel. landsting'i tegevust finantseeritakse riigieelarvest ja landsting'ii maksudest. Seda reguleerib muuhulgas omavalitsusseadus.

Kolmes läänis on halduskorraldises omapärad. Gotlandi läänis landsting puudub ja selle ülesandeid täidab Gotlandi vald. Skåne läänis ja Västra Götalandi läänis on landsting'ile katseliselt antud suurem kompetents, sealhulgas suurem vastutus piirkonna arengu eest.

Rootsi praegused läänid

Lään	Läänitäht (ISO 3166-2:SE)	Pindala (km²)	Elanike arv (30. juuni 2006)	Halduskeskus	Asutamise aasta
Blekinge lään	K	2941	151 186	Karlskrona	1683
Dalarna lään	W	28 194	276 266	Falun	1634 (nimevahetus 1997)
Gävleborgi lään	X	18 191	276 256	Gävle	1762
Hallandi lään	N	5454	287 669	Halmstad	1719
Jämtlandi lään	Z	49 443	126 854	Östersund	1810
Jönköpingi lään	F	10 475	330 974	Jönköping	1687
Kalmari lään	H	11 171	234 012	Kalmar	1634
Kronobergi lään	G	8458	179 083	Växjö	1674
Norrbotteni lään	BD	98 911	251 867	Luleå	1810
Ojamaa lään	I	3140	57 426	Visby	1678 (?)
Skåne lään	M	11 027	1 176 437	Malmö	1997
Stockholmi lään	AB	6490	1 904 204	Stockholm	1968
Södermanlandi lään	D	6060	262 798	Nyköping	1634
Uppsala lään	C	6989	304 943	Uppsala	1634
Värmlandi lään	S	17 583	273 354	Karlstad	1779
Västerbotteni lään	AC	55 432	257 128	Umeå	1638
Västernorrlandi lään	Y	21 678	244 197	Härnösand	1762
Västmanlandi lään	U	6302	262 050	Västerås	1634
Västra Götalandi lään	O	23 942	1 534 860	Göteborg	1998
Örebro lään	T	8517	274 675	Örebro	1634
Östergötlandi lään	E	10 562	416 756	Linköping	1634 (?)