Kuumalaine

 See artikkel räägib loodusnähtusest, teiste tähenduste kohta vaata Kuumalaine (täpsustus).
Ameerika Ühendriikide ilmateenistuse diagramm kestvat kuumalainet põhjustavast kuumakuplist Põhja-Ameerika kohal

Kuumalaine on tavalisest märksa kõrgemate välisõhu temperatuuridega ajavahemik. Kuumalaine kriteeriumid on riigiti erinevad.

Eestis loetakse kuumalaineks seda, kui vähemalt kolmel järjestikusel päeval tõuseb ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur üle 27 kraadi või kui vähemalt kolmel järjestikusel päeval on ööpäeva keskmine temperatuur üle 20 kraadi.[1] Kuumalaine temperatuurikriteeriumile vastavaid päevi kutsutakse kuumapäevadeks[2]. Kuumalaine on seega vähemalt kolm järjestikust kuumapäeva. Eeltoodud kuumalaine ja kuumapäeva definitsioonid kehtivad alates 2020. aastast, varem oli Eestis kuumalaine temperatuurikriteerium kõrgem (ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur üle 30 kraadi).

Eestis on keskmiselt kolm kuni viis kuumalainet aastas. Aasta pikima kuumalaine kestus jääb harilikult viie kuni kaheksa päeva vahele. Kuumalainega päevade keskmine arv aastas on Eestis umbes 15...22 päeva.[3] Harilikult esinevad kuumalained siin juulis ja augustis[4], harvem juunis ja mais. Kuumapäevi on esinenud ka septembris ja aprillis.

Tekkemehhanism

Kuumalaine võib tekkelt olla advektiivne, kui kuum õhumass saabub siia soojemast (nt troopilisest) piirkonnast, või adiabaatiline, kui lokaalse kõrgrõhkkonna keskmes laskuv õhumass adiabaatiliselt soojeneb.

Mõjud

Kuumalained on elusorganismidele ohtlikud ning võivad põhjustada terviseprobleeme ja ennaksurmi. Üldiselt on inimesel kuiva kuuma kergem taluda kui niisket kuuma. Kuumalained võivad tekitada põuda, ikaldusi (ja seeläbi näljahäda), soodustada metsatulekahjusid ja maastikupõlenguid, kahjurite levikut, majanduses tööviljakuse langust, seadmete rikkeid ja elektrikatkestusi. Lennunduses põhjustab kuumalaine õhusõiduki maksimaalse lubatud stardikaalu vähenemist ja sellega mittearvestamine on põhjustanud mitmeid lennuõnnetusi.

Maailm

Globaalne soojenemine toob kaasa kuumalainete intensiivsuse ja sageduse kasvu. Samas võib kuumalainete sageduse kasv olla tingitud ka muudest asjaoludest, näiteks kuumalaine temperatuurikriteeriumi alandamisest (nagu see toimus Eestis 2020. aastal, mistõttu Eesti varasemat statistikat värskemaga võrreldes tuleb tähelepanu pöörata sellele, millise temperatuuri juures on iga konkreetne kuumalaine registreeritud).

Euroopa 2003. aasta kuumalaine puhul hinnati hukkunute arvuks umbes 72 000 inimest ja 2010. aasta Venemaa kuumalaine (mis kutsus esile ulatuslikud maastikupõlengud) puhul hinnati hukkunute arvuks üle 55 000 inimese.[5]

2015

Mais India lõunaosariike tabanud kuumalaine maksimaalsed õhutemperatuurid olid järgmised:

India
KuupäevKohtt°
21. mai 2015Jharsuguda45,4 °C
21. mai 2015Hyderabad46 °C
23. mai 2015Allahābād47,7 °C
24. mai 2015Hammam48 °C
25. mai 2015Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam46,4 °C
27. mai 2015Daltonganj47 °C

Juunis Pakistani lõunaosa tabanud kuumalaine maksimaalsed õhutemperatuurid olid järgmised:

Pakistan
KuupäevKohtt°
20. juuni 2015Karachi46 °C
20. juuni 2015Larkana49 °C
20. juuni 2015Turbat49 °C
20. juuni 2015Sibi49 °C
20. juuni 2015Rahim Yar Khan43 °C
20. juuni 2015Dadu44 °C
20. juuni 2015Multan40 °C
20. juuni 2015Nawabshah41 °C
20. juuni 2015Hyderabad42 °C

2019

2019. aasta suvel tõusis õhutemperatuur Indias ja Pakistanis kuni poolesaja kraadini Celsiuse järgi.

2019. aasta kuumalaine India põhjaosas ja Pakistanis

Kuumalained 1901–2010

Kuumalained 1901–2010

2021

Venemaa

Moskva õhutemperatuur (34,8 °C) ületas 2021. aasta 23. juunil 1901. aastal registreeritud rekordtemperatuuri, milleks oli 34,7 °C.[6]

Kanada

 Pikemalt artiklis 2021. aasta kuumalaine Põhja-Ameerika lääneosas

2021. aasta juuni lõpul mõõdeti Lyttonis Briti Columbias Kanadas rekordiline õhutemperatuur 46,6 °C.[7][8]

2022

2023

Vaata ka

Viited

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kuumalaine