Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad, vööste klassi alamklass. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane.

Kaanide iseloomulik tunnus on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik.

Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmaussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini.

Eestis elab 18 liiki kaane (koos vähikaanidega).

Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja harilik lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks inimese verd imev kaan – apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt – harvem tänapäeval – on kasutatud meditsiinis.

• Hirudinidae – kirjukaanlased
  • Hirudo medicinalis – kirjukaan ehk apteegikaan

• Piscicolidae – kalakaanlased
  • Cystobranchus respirans – lõhekaan
  • Piscicola geometra – kalakaan

• Glossiphoniidae – lamekaanlased
  • Alboglossiphonia heteroclita – hele lamekaan
  • Boreobdella verrucata – pehmekaan
  • Glossiphonia complanata – harilik lamekaan
  • Glossiphonia concolor – sile lamekaan
  • Helobdella stagnalis – pisikaan
  • Hemiclepsis marginata – ilukaan
  • Placobdella costata – kilpkonnakaan
  • Theromyzon maculosum – kirju linnukaan
  • Theromyzon tessulatum – harilik linnukaan

• Erpobdellidae – ahaskaanlased
  • Erpobdella octoculata – harilik ahaskaan
  • Erpobdella lineata – triip-ahaskaan
  • Erpobdella testacea – hele ahaskaan

• Haemopidae
  • Haemopis sanguisuga – hobukaan

Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid – ühel kaanil on nii emas- kui ka isassuguelundid.

Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast.

Siin on loetletud sugukondi, mille esindajaid leidub ka Eestis.

• Hirudinidae (kirjukaanlased)
• Piscicolidae (kalakaanlased)
• Glossiphoniidae (lamekaanlased)
• Erpobdellidae (ahaskaanlased)

• 
• 
• 
  Kaanid Tartu hansalaadal, 2013

• vähikaanid (Branchiobdella) – kuulub väheharjasusside hulka või eraldi rühma vööste hulgas