Ion Druță
Ion Druță (ka Ion Drutse; 3. september 1928 Horodiște – 28. september 2023 Moskva)[1] oli Moldova kirjanik.
Ta sündis Gorodištšes (praegu Moldova Vabariigi Donduseni rajoon) talupojaperes.
Lõpetas metsanduskooli, töötas külanõukogu sekretärina ja oli aastatel 1947–1951 sõjaväeteenistuses. Oli kommunistliku noorsoo-organisatsiooni liige 1945–1956.
Ta lõpetas 1957. aastal Moskva Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi kõrgemad kirjanduskursused.[1]
Tema loomingust on eesti keeles Loomingu Raamatukogus ilmunud jutustus "Ühe doina jälgedes" (tõlkinud Aleksander Kurtna, 1963), kirjastuses Eesti Raamat 1978. aastal lasteraamat "Koolijutte" (tõlkija Lea-Muti Rosin) ja 1988. aastal ajalooline romaan "Valge kirik" (tõlkija Ülo Tootsen).
Suure osa Druță loomingust moodustasid näidendid.
Alates 1969. aastast elas Moskvas, kus ta ka 28. septembril 2023 95-aastaselt suri.[1]
Ion Druță looming Eesti teatris
- "Casa mare" (Raadioteater, lavastaja Raido Murss; 1963)
- "Meie nooruse linnud" (Eesti Draamateater; esietendus 1973)
- "Pühamast püham" (Vanemuine, lavastaja Kaarin Raid; esietendus 1977)
- "Maa ja päikese nimel" (Ugala, lavastaja Kaarin Raid; esietendus 1982)
Tunnustus
- 1960 – Tööpunalipu orden
- 1978 – Rahvaste Sõpruse orden
- 1984 – Tööpunalipu orden
- 1988 – Lenini orden
- 1990 – Rumeenia Akadeemia auliige
- 1992 – Moldova Teaduste Akadeemia liige
- 1993 – Vabariigi orden (Moldova)