Holdre mõis

Härrastemaja
Härrastemaja (2012)

Holdre mõis (saksa keeles Hollershof, varem Morsel Ilmus) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas. Tänapäeval asub endine mõisasüda Valga maakonnas Tõrva vallas Holdre külas.

Ajalugu

Holdre mõisat on esmamainitud 16. sajandil. Aastatel 1630–1767 kuulus see Holleritele[1], kui 17. sajandi algul sai Riia kodanik Caspar Holler oma võõrasisalt Morsel-Ilmus'e mõisa, mis jäi sajandi esimeseks pooleks Hollerite kätte.[2]

1914. aastal kuulus mõisale 2313,95 hektarit müümata mõisamaad, 232,99 ha müüdud mõisamaad, 199,18 ha müüdud kvoodimaad, 493,85 ha müüdud talumaad, 2 kõrvalmõisa, 1 metskond, 6 ühikut müüdud mõisamaad, 3 ühikut müüdud kvoodimaad ja 11 talu.

1909. aastal kuulus mõis Patküla valda, 1921. aastast Holdre valda ning ehitati algul koolimajaks ja valla keskuseks. 1939. aastal liideti osa Holdre valda koos mõisaga Taagepera vallaga ja nimetati Vaoküla vallaks. Nõukogude ajal jätkas kool mõisas tegutsemist kuni 1961. aasta kevadeni. 1954 liideti Holdre külanõukogu Taagepera külanõukoguga, hooned läksid Taagepera sovhoosile. Nõukogude aja lõpus oli mõisas pioneerilaager ja hoone kuulus Valga Teede REV-i bilanssi, tänapäeval on mõisahoone eraomandis. 20. juulil 2022 avati Holdre lossis klaverimuuseum, kus on 35 eksponaati.[viide?]

Holdre mõisa juugendstiilis härrastemaja valmis 1910. aastal. Hoone projekteeris Otto Wildau. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus mõis koos härrastemajaga Woldemar Dimitri von Ditmarile.[3]

Holdre mõisa hoonetes tegutses Eesti NSV ajal Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Holdre pioneerilaager.

Vaata ka

Viited

  1. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 153.
  2. Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, 735
  3. Holdre mõisa peahoone. Kultuurimälestiste riiklik register, vaadatud 16.03.2013.

Välislingid