Herbert Henry Asquith, esimene Oxfordi ja Asquithi krahv (12. september 1852 Morley – 15. veebruar 1928 Sutton Courtenay), üldtuntud kui H. H. Asquith, oli Briti riigimees, Liberaalse Partei liige ja Suurbritannia peaminister aastatel 1908–1916.

Pärast Oxfordi Ülikooli Balliol College'i lõpetamist oli ta edukas karjäär barristerina. 1886. aasta juunis valiti ta Fife'i piirkonna esindajana House of Commonsisse ning 1892. aastal määras peaminister William Ewart Gladstone ta oma neljanda valitsuse siseministriks.

Asquithi juhtimisel viidi läbi ulatuslikke liberaalseid reforme. Sotsiaalhoolekandes asendati senine laissez faire teguviis aktiivse riikliku sekkumisega vaesuse vähendamiseks – kehtestades näiteks 1908. aastal riikliku vanaduspensioni üle 70-aastastele –, pannes seeläbi aluse tänapäevasele Suurbritannia heaoluriigile. Samuti vähendas ta peaministrina Lordide koja mõjuvõimu poliitika tegemisel.

1914. aasta augustis viis ta Suurbritannia esimesse maailmasõtta, kuid astus 1916. aasta detsembris sisepoliitiliste konfliktide tõttu tagasi. Uueks peaministriks sai Asquithi valitsuse sõjaminister David Lloyd George.

• H. H. Asquith Encyclopædia Britannicas (inglise keeles)