Harilik silmarohi
| Harilik silmarohi (Euphrasia officinalis L.) | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Angiospermae |
| Klass |
Kaheidulehelised Dicotyledoneae |
| Sugukond |
Soomukalised Orobanchaceae |
| Perekond |
Silmarohi Euphrasia |
| Liik |
Harilik silmarohi |
| Binaarne nimetus | |
|
Euphrasia officinalis (L.) | |
Harilik silmarohi (Euphrasia officinalis L.) on soomukaliste sugukonda silmarohu perekonda kuuluv taimeliik, varem kuulus mailaseliste sugukonda. Rahvapärased nimetused on silmalill, silmaleht, kärnarohi, arnekahain.
Harilik silmarohi on 3–40 cm kõrgune üheaastane rohttaim, mida kasutatakse ka ravimtaimena.[1][2] Harilikku silmarohtu söödataimena ei kasutata, sest kariloomad seda enamasti ei söö. Poolparasiidina kasutab harilik silmarohi ära kõrge söödaväärtusega kõrreliste vett, seega võib taime pidada umbrohuks.[2] Harilikul silmarohul on põletiku- ja allergiavastane toime.[2]
Levik
Peamiselt levinud Euroopas, harva ka Siberis. Eestis on tavaline rohttaim päris- ja rannaniitudel, metsa- ja teeservadel ning rohtunud põldudel. Kasvab pigem kehval pinnasel, kus on võimeline konkureerima teiste taimedega.[2]
Botaaniline kirjeldus
Tegemist on üheaastase taimega. Paljunemine toimub seemnetega.[2]
Taime kõrgus on 3–40 cm.[1]
Maa-alune osa
Nõrgalt arenenud juurestik, kinnitub haustorite abil teiste taimede juurtele.[2]
Vars
Püstine, lihtne või harunenud vars.[2]
Leht
Munajad hambulise või hõlmise servaga ilma rootsuta lihtlehed. Peaaegu sõrmroodsed. Asetus varrel on vastakuti. Varre tipupoole muutuvad kõrglehtedeks.[2]
Õis
Kahesugulised kaheli õiekattega väikesed õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupp on putkjas või kellukjas, lõhestunud neljaks. Tipmed on paarikaupa kokku kasvanud. Õiekroon valkjas või lillakas, tumedamate joonte ja kollase täpiga ja kitsa putkega. Kroon on kahehuuleline, ülemine kahe ja alumine kolme hõlmaga. Krooni pikkus kuni 1 cm. Õied asuvad ühekaupa kõrglehtede kaenlas, moodustavad tipmise kobara. Õitsemisaeg juunist septembrini.[2]
Vili
Keemiline koostis
Iridoidid (annab kibeda maitse, kaitsemehhanism), lignaanid (taimne pigment), flavonoidid (annavad õiele kollase pigmendi) ja tanniinid (toksiin, kaitsemehhanism).[1]
Kasutamine ravimtaimena
Kogutakse terve maapealne osa taime õitseajal. Tarvitatakse värskelt või kuivatatult.[1] Silmarohu ürt (Euphrasiae herba) on põletiku- ja allergiavastase, kõhtu kinnistava, kootava ning rahustava toimega.
Tõmmise valmistamine: kaks supilusikatäit ürti kolme klaasi keeva vee kohta. Lasta seista kaetult, kuni jahtunud. Põletikus silmi loputada, kurguvalu korral kuristada või loputada suud ürditõmmisega.[2] Kange nohu vastu tarvitada ekstrakt (2–3 tl päevas). Kõhumahlade nõret soodustab ürdipulber (2 g päevas). Keedist kasutada väliselt silmalaugude lõdvenemise, pikaajalise silmapõletiku ja nõrga nägemise puhul.[3]
Viited
Välislingid
- Harilik silmarohi andmebaasis eElurikkus
