Aas-jürilill
Aas-jürilill Cardamine pratensis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond	Ristõielised Brassicaceae
Perekond	Jürilill Cardamine
Liik	Aas-jürilill
Binaarne nimetus
Cardamine pratensis L.

Aas-jürilill (Cardamine pratensis L. subsp. pratensis) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Jürilille ladinakeelne nimi cardamine tähendab kressi.

Ta kasvab 40–60 cm kõrguseks. Lehed on 5–12 cm pikad ja neid on 3–15 tükki. Õisikud on 10–30 cm pikad, iga õie läbimõõt on 1–2 cm. Õiel on 4 kahvaturoosat, harva valget õielehte. Õied on väga nektaririkkad. Aas-jürilille vili on kupar. Taim talvitub risoomis.

Aas-jürilille levila on tsirkumpolaarne. Ta kasvab kõrgusel kuni 1700 m üle merepinna. Teda leidub kõikjal Euroopas, Põhja-Hiinas ja Koreas ning isegi Gröönimaal. Eestis on aas-jürilill tavaline.

Kõige paremini kasvab vee läheduses. Teda kasvatatakse aedades ilutaimena. Kanadas ja USA põhjaosas on ta aedadest vabasse loodusse pääsenud ja naturaliseerunud.

Varem käsitleti aas-jürilille kollektiivliigina (Cardamine pratensis), hiljem eristati kaks alamliiki Cardamine pratensis pratensis (aas-jürilill) ja Cardamine pratensis paludosa (hambune jürilill).

Aas-jürilille lehtedele muneb oma munad koiduliblikas.

Taim sisaldab sinepiõliglükosiidi, mõruaineid ja C-vitamiini. Rahvameditsiinis kasutatakse aed-jürililleteed reuma ja teiste liigesehaiguste vastu, samuti neerude ja maksahaiguste korral.

Aas-jürilille nektarist toituvad koiduliblika valmikud. Seejärel muneb liblikas lillele oma munad ja röövikud toituvad taime rohelistest osadest. Teine putukas, kes aas-jürilillel elab, on harilik vahtlane (Philaenus spumarius).

2006. aastal oli aas-jürilill Saksamaa aasta lill. Saksamaal on ta ohustatud liik.

• Hambune jürilill andmebaasis eElurikkus