Arhitektuuribüroo Salto arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Kerstin Kivila, Ragnar Põllukivi, Margus Tamm, Helina Laborde, Martin Mclean, Märten Peterson ja Andro Mänd on ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee. Salto loomingust olulise osa moodustavad avalikud hooned. Kultuurkapitali poolt auhinnatud Saku gümnaasiumi põhikooli ning Tallinna Linnateatri puhul tõsteti esile asukoha ja kultuurilise kontekstiga arvestamist.

Arhitekt Ralf Lõoke rääkis, et Tallinna Linnateatri puhul võiks pigem küsida, mis ei osutunud väljakutseks. “Juba see, et sa teed sellise kaasaegse töötava teatri koos kogu logistikaga keskaegsesse vanalinna, UNESCO maailmapärandi sisse. Siin on 15 ajaloolist hoonet pluss kõik, mis on uus. See kõik kokku on ilmselt tõeline väljakutse.”

“See asi, mida me püüdsime siin teha, see mõte, mis Elmo Nüganenil oli, et see kõik uus hoonestus, kaks suurt saali on maa all, aga meie väljakutse või eesmärk oli see, et kui sa oled siin maa all, sa tegelikult tajud seda tänavaruumi ka,” lisas arhitekt Maarja Kask.

Lõoke rääkis, et arhitektidele oli oluline, et üks lõik linnateatri hoones on klaasist, sest see tagab valguse alla publikualadele ja vaate üles välja. “Kui sa oled jõudnud läbi erinevate keerdkäikude keldrisse välja, siis sa tegelikult saad ennast lokaliseerida, näed aknast välja, kus sa tegelikult paikned.”

Teiseks oli arhitektidele oluline, et säiliks vaade hoovi, kus on muu hulgas püsti kolmnurkne lavatorn. “Mul on hea meel, et teater oli nõus lavatorni tegema natukene ebatraditsioonilisel viisil, et üks ots läheb täiesti maha välja, mis võimaldas tornist teha tribüüni,” märkis ta.

Saku koolimaja kujundamise tegi Maarja Kase sõnul esiteks keeruliseks hoone suur maht. “Teiseks oli seal krundi peal kahel pool väga intensiivne liiklus. Meie mõte või ülesanne, mida me enda jaoks püstitasime, oligi see koolimaja kuidagi teistpidi keerata, et tal tekiks see mõnus, armas, päikeseline hooviala,” avas ta.

“Väga selgelt on õnneks sattunud niimoodi, et põhja poole jäävad autoteed ja lõuna poole jääb hooviala. Sellest tulenevalt on see maja keeratud nii, et kõik klassid on jäetud põhja poole, pigem neutraalsema valgusega ja kogu avalik ruum on keeratud lõunasse,” kirjeldas Lõoke.

“Suures plaanis on seal ka selline nüanss, et Saku plaanib endale rajada ka promenaadi, mis täidaks keskväljaku ülesannet. Tegelikult see koolihoov, mis meie majal on, on selle promenaadi üks lõpp-punkt. Ta saab endale lisandväärtuse, kui see promenaad kunagi valmis saab,” lisas ta.