Tartu teadlased ja noored looduskaitsjad on mures, sest linnavalitsus plaanib rohealasid korrastada. Tartu linnavõimu sõnul otsitakse kompromisslahendust niitmise ja liigirikkuse vahel.
Tartu teadlased ja noored looduskaitsjad on kirjutanud mitu pöördumist seoses linnaloodusega, sest uus linnavõim eesotsas abilinnapea Priit Humalaga (Isamaa) plaanib liigirikkaid rohealasid senisest rohkem korrastada. Tartu abilinnapeade sõnul otsitakse siiski kompromisslahendust, et oleks nii niidetud alasid ja ka lopsakat liigirikkust.
Tartu noorte keskkonnaühenduste esindajad Jaak Pärtel ja Emil Kotta ütlesid, et neid ajendas linnavalitsuse poole pöörduma see, et noored ootavad linnaruumilt enamat kui lihtsalt muruplatse. “Tartu on väga tore koht, aga ilma selle rohelise looduseta ei ole ta kunagi kodu. Me teame ise mitmeid tudengeid, kes tegelikult armastavad väga just Tartu rohelist linnaloodust,” ütles Emil Kotta.
Jaak Pärtel lisas, et ka muruplatse võib olla, aga veel rohkem on vaja inimsõbralikke kooslusi, kus oleks rohkem elurikkust ehk vähem rohekõrbe.
Teadlaste pöördumise algatanud Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp tõi välja kolm põhjust, miks on lopsakam linnaloodus oluline. “Laste elupaiga läheduses olevad rohealad on hästi olulised nende tervise jaoks, sellepärast et liigirikkad rohealad, kui lapsed nendega kokku puutuvad, siis nad on paremini kaitstud allergiate eest. Teine väga oluline põhjus on see, et kui inimesed on loodust harjunud nägema, märkama, looduses viibima, siis nad ei karda loodust ja oskavad looduses paremini käituda, oskavad loodust ka paremini kaitsta ja hinnata. See on sellele elurikkuse kriiside ajastule üks väga oluline väärtus. Ja kolmas põhjus on see, et kohalikke liike me saame kaitsta ainult Eestis, kohalikus maastikus ja isegi Tartus on meil väga äge Emajõe luha maastik ja liike, keda me saame hoida ja kaitsta just ainult Emajõe kallastel,” rääkis Sepp.
Tuul Sepp ütles, et liigirikkad alad vajavad teistsugust hooldust, kui seni harjumuspärane on. “Selleks võib-olla ei ole praegu ka olemas neid tööriistu linna haljastuse hoolduse arsenalis. Sinnapoole me tahaksime koos Tartu linnaga liikuda, et kõik need teadmised oleks olemas, kuidas kõige paremini liigirikkust toetada,” sõnas Sepp.
Abilinnapead Priit Humal ja Kertu Vuks kinnitasid, et kompromisslahendusi otsitakse ja linnaloodust arendava Tartu Roheringi tegevus jätkub.
Abilinnapea Kertu Vuks tõi välja, et kuigi regulaarne niitmine on linnale kulukas, siis elurikkuse alade käsitsi rohimine on veelgi kallim.
Priit Humal ütles, et kompromisslahendusi otsitakse ja linnaloodust arendava Tartu Roheringi tegevus jätkub. “Meil on linnas erinevatel haljasaladel väga palju erinevaid hooldusvõtteid, erinevaid hooldusrežiime ja need, mis seonduvad selle elurikkuse arendamisega, on veel täiendavad nendele tavapärastele hooldusvõtetele. Kõiki neid asju peab arvesse võtma, kui me teeme neid elurikkuse lahendusi, kuidas nad siis sobivad. Üks asi, millega me paratamatult peame arvestama, on nii linlaste raha kui ka riigihanke reeglid, millega me avaliku sektori asutusena peame arvestama. Need osad elurikkuse alad, mis selle roheringi raames on tehtud, ei ole täitnud alati ka neid roheringi enda seotud eesmärke, sellepärast neid režiime peab teinekord muutma. See on üks tavaline protsess, kuidas asjad arenevad ja ma arvan, et me oleme teel,” kommenteeris Humal.