Ukraina sportlased on olümpiamängudel sunnitud lund ja jääd jagama neutraalse lipu all võistlevate agressorriikide sportlastega. Rahvusvahelise olümpiakomitee toetust nad ei tunne.
Ukraina sportlaste jaoks on olümpia kujunenud emotsionaalseks ning see on mitmel puhul mõjutanud ka sportlikke tulemusi. Meeste iluuisutamises pidi Kõrõlo Marsak võistlema lausa neutraalse lipu all võistleva venelase Pjotr Gumenniku järel. Samal ajal lõi laineid Ukraina skeletonisõitja Vladõslav Heraskõvitši eemaldamine olümpialt. Marsaki võistlus ebaõnnestus.
“Olen vist liiga palju veebist seda lugu jälginud. Kõik uudised on nii negatiivsed ja tundub, et ROK on täielikult meie vastu ja toetab sõna otseses mõttes Venemaad. Nii see mulle vähemalt kõrvaltvaatajana tundub. Pinged kuhjusid üle pea ja ma lihtsalt ei suutnud tulemust näidata,” sõnas Marsak.
Muretseda tuleb ka lähedaste pärast, kuna Marsaki isa on rindel. Koduste pärast on mure teistelgi. “Me ei tea ühelgi päeval, kuhu rakett kukub, millist linna rünnatakse,” rääkis Ukraina laskesuusataja Vitali Mandzõn ERR-ile. “Kui õues on talv ja riik, mille nimegi ma ei taha nimetada, pommitab elektrijaamasid, kogu maa on elektrita ka -15 või -20 kraadiga, siis võite ise ette kujutada, kuidas ukrainlased elavad.”
Ukraina sportlased on ühel nõul – venelastega koos võistelda nad ei taha. “See on iseenesest väga ebameeldiv, sest sõda ju käib. Varem, kui algasid olümpiamängud, katkestati kõik sõjad ja olümpiamängud peeti alati rahus. Valitses rahu, inimesed osalesid võistlustel. Aga nüüd sõda käib, nemad sõitsid siia, võistlevad ja siis jätkavad sõdimist. See ei ole õige asi. See ei meeldi mulle üldse,” tõdes murdmaasuusataja Oleksandr Lisohor.
“Muidugi on see jälk. Ma ei usu neutraalsetesse sportlastesse ja ma ei taha nendega ka võistelda, isegi kui nad on neutraalse lipu all. Me kõik teame, kust nad tulevad. Meie jaoks on see vastik,” sõnas Mandzõn.
“Keegi, kelle kodumaa ei ole samal ajal rünnaku all, ei saa aru, kui palju see emotsionaalselt mõjub,” rääkis neljapäevases spordistuudios poliitik, filmitegija ja julgeolekuekspert Ilmar Raag. “See, mida ukrainlased praegu näevad, on kuriteo normaliseerimine.”
“See lipp on meie vaates kõige olulisem. Vähemalt teoreetiliselt võime tunnistada, et on venelasi, kes ei ole sõja pooldajad ja kes on ka Putini-vastased ja nii edasi, aga kui räägime lipust, siis räägime ikkagi riigist. Seesama lipp on küljes nendel lennukitel, kust lastakse Ukrainale pomme alla,” lisas ta.
Vaata täispikka intervjuud Raagiga: