Esmaspäeval algas istung kell 15 ja lõppes südaööl. Saadikud kasutasid võimalust tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest anda istungi algul üle arupärimisi ja eelnõusid niipalju kui soovivad. Kokku andsid nad esmaspäeval üle 63 eelnõu ja esitasid 64 arupärimist. Lisaks oli arvukalt protseduurilisi küsimusi.
Teisipäeval algas istung kell 10 ja lõppes kell 13, kolm tundi kestnud istungi rakendamisel esitasid parlamendisaadikud protseduurilisi küsimusi. Istungit juhatas esimesed kaks tundi riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (RE).
EKRE, Isamaa ja Keskerakonna saadikud heitsid teisipäevase istungi alguses ette, et istungit ei saa korraldada, kuna esmaspäeval jäi päevakord kinnitamata ning seda saab kodu- ja töökorra seaduse järgi teha vaid esmaspäeval.
Kivimägi ütles, et vastavalt kodu- ja töökorra seadusele saab seda teha päevakorra tagasilükkamisel ka muul päeval.
Seaduse järgi kinnitab riigikogu päevakorra täiskogu töönädala esimesel istungil või täiendava istungi alguses.
Kivimäe sõnul arutas arutas riigikogu vanematekogu esmaspäeval ühe võimaliku kompromissettepanekuna võimalust esitada maksumuudatuste eelnõud eraldi. Kivimägi märkis, et koalitsiooni hinnangul ei ole ei perehüvitiste ega maksuseaduste eelnõud kobareelnõud, kuid koalitsioon pakkus välja, et eelnõusid saaks obstruktsiooni lõpetamiseks arutada ka eraldi.
Kivimägi ütles, et võimalik lahendus on valitsusega kooskõlastamata. “Aga selleks, et liikuda läbirääkimistel natukenegi edasi, peab olema võrdlemisi konkreetne. See koalitsioonifraktsiooni juhtide poolt ja juhatuse liikmete poolt sarnane ettepanek arutamiseks välja käidi. Kui see tagab selle, et obstruktsioon riigikogus lõpeb, siis ma arvan, et tõenäosus, et need eelnõud tulevad eraldi, on väga suur,” ütles ta.
Tanel Kiige (KE) sõnul pakkus opositsioon kompromissiks varianti, et koalitsioon võtaks tagasi peretoetuste kärpimise eelnõu. Kivimägi sõnas, et eraldi võetuna oleks opositsioonierakondadega võimalik kompromissi leida, kuid igal opositsioonierakonnal on selleks erinev lähtekoht, mis teeb ühise lahenduse leidmise keeruliseks.
Kell 12 võttis istungi juhatamise üle aseesimees Jüri Ratas (KE). Ratase sõnul ei viiks ta ka protseduuriliste küsimuste lõppemisel päevakava kinnitamise hääletust läbi, kuna sellest võib kodu- ja töökorra vastavuse küsimuses tekkida juriidiline probleem.
“Mäletan selgelt ka eelmisest koosseisust kui mindi kaugistungitele, siis tuli kaebus riigikohtule ja riigikohtu lahend. Minu meelest, et hoida parlamendi mainet, tuleks veel kord võtta kokku vanematekogu ja ühine vastus kuue fraktsiooniga leida,” rääkis ta.
Opositsioonisaadikud palusid Rataselt ka selguse loomiseks vaheaja võtmist, Ratase sõnul ei ole see põhjendatud. Istung lõppes kava järgi kell 13.
Teisipäevases plaanis olid esialgu arupärimised sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole perehüvitiste teemal, päevakorra kinnitamata jätmisel riigikogu selleni ei jõudnud.
Kolmapäeval algab riigikogu istung kell 14 ja kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni kell 10.
Riigikogu koguneb reedel täiendavale istungile
Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsub vastavalt riigikogu juhatuse teisipäevasele otsusele reedeks kokku riigikogu täiendava istungi. Riigikogu koguneb üks tund pärast Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi lõppu, kuid mitte varem kui kell 15.
Täiendav istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui laupäeval kella 21-ni.
Täiendava istungi päevakorras on valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine.