Henri Roos Kläbo fenomenist: kõik taandub lõpuks igapäevastele tegevustele

Eesti murdmaasuusataja Henri Roos käis ETV spordisaates rääkimas üheksakordse olümpiavõitja Johannes Hösflot Kläbo fenomenist.

Ütle palun hästi lihtsalt, miks on nii, et Kläbol on sellelt OM-ilt neli kulda, kokku üheksa kulda ning eelmiselt MM-ilt Trondheimis kuus kulda ja teistel pole midagi.

See näitab seda, et ta on lihtsalt kõigist teistest parem. Ta teeb midagi paremini kui kõik teised. Nii lihtne see ongi.

Mis asi see on?

Kui ma teaks, siis teeksid teised samamoodi. Aga eks see taandub lõpuks igapäevastele tegevustele läbi aastate. Ta on iga päev nii läbimõeldult ja professionaalselt tegutsenud ja lõpuks, kui on võistlused, siis ta ongi nii hea. Kui vaadata näiteks tema ühisstardiga sõite, siis ta ei sõitnud mitte ühtegi kurvi väliskurvis.

Siin (videos) ta siis jookseb. Kläbo samm loob meeme. Seleta palun selle jooksu anatoomiat.

See jooks näeb piltlikult välja nagu keppidega jooks mäkke. Ta on ainus, kes suudab seda tehniliselt nii filigraanselt ellu viia. Sellepärast ta ongi nii palju parem. Ta usaldab oma varustust, oma suuski, oma sammu, oma keha nii palju ja see suusk peab.

Ta on seda jooksu juba üheksa aastat tiitlivõistlustel teinud. Teised suusatajad on proovinud, sest ühel tuleb ju välja. Miks ei tule teistel välja?

Vot see on hea küsimus. Tema tõi selle esimesena murdmaasuusatamisesse. Vana kooli õpetuste järgi pidi suusatama, tõukama ja libisema, aga Kläbo tuli ja jooksis kõigil eest ära. Mina olen proovinud seda, aga Kläbo on lihtsalt kiirem. Täpselt ei teagi, miks ta nii palju kiirem on. Tema kehaasend on nii palju konkreetsem, igal tõukel on keha püsti ja suusk peab vastu. Ma ei tea, kas teistel puudub usaldus oma varustusse või mis, aga see ei tule teistel välja.

Kas tal on mõni nõrk koht?

Tundub, et ei ole, sest kõik ootasid, et 10 km eraldistardist vabatehnikasõidus tuleb Einar Hedegart ja võtab Kläbolt kulla ära. Kläbo ei ole võib-olla füsioloogiliselt nii võimekas kui mõned teised, aga vaatamata sellele näitavad tulemused, et Kläbo võidab ja teised mitte.

Milline on ta inimesena?

Pole temaga kunagi kokku puutunud, aga olen Alvar Johannes Alevi kaudu natukene kuulnud, kui Kläbost tuli film. Tema igapäevased tegevused on nii läbimõeldud, et ta pidi filmi esilinastusele minema ja tal oli treeningplaani sisse kirjutatud haigus nädal pärast filmi esilinastust. Ta ei saanud haigust, aga tal oli olemas plaan B, mistõttu läks veel paremini. Ta on ülimalt professionaalne, ta teab kõike, mis ta teeb.

Naiste seas on Frida Karlssonil kaks kuldmedalit, aga ometi räägivad kõik, et Ebba Andersson kukkus naiste teatesõidus. Mida saavad profid, hooldemehed või tavalised suusatajad sellest olukorrast õppida?

Seda oli päris valus vaadata telekast. Val di Femme rajad on vägagi väljakutsuvad, eriti just tehnilisuse poolest. Laskumised on ka väga pehmed. Aga see olukord täpselt näitabki, kui hästi on iga sportlane valmistunud igaks laskumiseks ja igaks kurviks. Need on väikesed asjad, mida tuleb jälgida ja võib-olla on sportlane üsna väsinud selleks hetkeks ja ununebki see üks väike asi ära.

Eesti koondisel tuleb kuidagi jube raskelt. Miks nii?

Me kõik teeme nii hästi kui oleme võimelised. Varasem MK-hooaeg on näidanud, et meie tulemused tulevadki kolmandasse või neljandasse kümnesse. Keegi üle oma varju ei ole hüpanud. Loomulikult oleme natukene rohkemat oodanud, sest olümpial on tippriikidest natukene vähem sportlasi kui MK-sarjas. Loodame, et Alev suudab 50 km distantsil ära realiseerida selle, mida on aasta aega teinud.

Kas sinu arvates maailm liigub meilt eest ära?

See on jah läinud niimoodi, et kui Eesti on teinud sammu edasi, siis on teised teinud poolteist või kaks sammu edasi. Aga me üritame ikkagi maailmaga kaasas käia ja õppida parimatelt.

Aitäh, Henri Roos!

Loe allikast edasi