Tarbijahinnaindeks (THI) tõusis 2026. aasta jaanuaris 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7 protsenti, selgus statistikaameti poolt uue metoodikaga arvutatud ja alles kolmandal katsel avaldatud andmetest.
Vaatamata ebameeldivate andmete avalikustamise veni(ta)misele, ei saa maha vaikida, et Eesti on reformierakondliku valitsuse pikaaegse kahjuliku poliitika tõttu selle näitajaga Euroopa viimaste seas.
Ka aasta tagasi jaanuaris tõusis tarbijahinnaindeks samas suurusjärgus – 3,9 protsenti.
Tarbijahinnaindeksi sellisel määral tõusu tõstis peamiselt elekter, aga ka toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2 protsenti. Kuid see pole veel piir.
Kusjuures statistikaamet võttis uuest aastast tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika, mis varasemaga võrreldes arvestab enam toidukauba soodushindu.
Esimesel katsel pidi statistikaamet need avaldama 6. veebruaril kell 8, kuid siis teatati, et andmete avaldamine lükkub edasi esmaspäevale, 9. veebruarile. Kuid ka 9. veebruaril toimuma pidanud tarbijahinnaindeksi andmete avaldamine lükati edasi 16. veebruarile.
Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul on Euroopa Liidus samaväärne inflatsioon ainult Slovakkias ja Horvaatias, mujal jääb see aga alla kolme protsendi. EL-i keskmine hinnatõus oli jaanuaris 1,7 protsenti, mis oli madalam kui oodati.
EKRE on juba aastaid rääkinud, kuidas saaks energiahinnad alal tuua, sest meil on lahendused olemas.
Seejuures on Tervise arengu instituudi andmetel juba tänavu külma tõttu surnud 11 inimest, neist suurem osa on oma kodus surnuks külmunud, võib eeldada, et neil ei olnud raha, millega küte kinni maksta. Ja kui nüüd meenutada kampaaniat, kus Euroopa Liidust anti suuniseid puuküttel ahjud ja pliidid maha lammutada, siis palju õnne meile kõigile…
Kuula lisaks:
