“Me jätkame koordineeritud tegevuse kaalumist, sealhulgas sanktsioonide karmistamist Venemaa režiimi vastu,” ütles Cooper Müncheni julgeolekukonverentsil BBC-le.

Konverentsil teatasid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Rootsi uurimistulemustest, mille kohaselt on Venemaa riik Navalnõi kahe aasta taguse mürgitamise peamine kahtlusalune.

Vene režiimi juhi Vladimir Putini kriitik Navalnõi suri 16. veebruaril 2024 Venemaa vanglas salapärastel asjaoludel, kandes 19-aastast vanglakaristust.

Viis Euroopa riiki teatasid laupäeval, et tema kehalt võetud proovide laborianalüüsides leiti surmav toksiin nimega epibatidiin, mida leidub Ecuadori puukonnades.

Cooper ütles Sky Newsile, et toksiini saab toota ka sünteetiliselt.

“Me teame, et Venemaa režiimi valduses on see konkreetne kemikaal olnud,” ütles Briti välisminister.

“Venemaa väitis, et Navalnõi suri loomulikel põhjustel. Kuid arvestades epibatidiini mürgisust ja teatatud sümptomeid, oli tema surma põhjus suure tõenäosusega mürgistus,” teatasid Euroopa riigid laupäeval ühisavalduses.

Suurbritannia välisministeerium teatas eraldi, et ainult Vene riigil olid vahendid, motiiv ja võimalus seda surmavat toksiini kasutada.

“Me peame Venemaad tema surma eest vastutavaks,” lisas ministeerium.

Briti peaminister Keir Starmer kiitis sotsiaalmeedia postituses Navalnõi vaprust türannia palge ees ja mõistis hukka Putini mõrvarlikud kavatsused.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja ja Moskva saatkond Londonis lükkasid lääneriikide raporti tagasi.

Kreml ei ole kunagi andnud Navalnõi surma kohta täielikku selgitust, väites vaid, et tal hakkas oma vangikoloonias pärast jalutuskäiku halb ja ta suri ootamatult.